Uudised ja reisilood

Enamiku Egiptuses käinud eestlaste jaoks seostub maa eelkõige Hurghada, Nuweiba või Sharm El Sheikhi kuurortide, basseinide helesinise vee ja pikkade mererandadega. Ent kuurordikultuur jõudis Egiptusesse alles viimastel aastakümnetel – turistid tänapäevases mõistes on seal käinud juba ligi poolteist sajandit.

Inglane Thomas Cook, tõenäoliselt maailma esimese turismibüroo omanik, korraldas aastal 1869 reisi kahe aurikuga mööda Niilust ülespoole. Seda võibki pidada organiseeritud turismi algusajaks Egiptuses. Ning küllap on enamik meist lugenud Agatha Christie “Surma Niilusel” ja teisi sarnaseid teoseid, mis annavad ülevaate tolleaegse turismi hiilgusest.

Suur segadus ja palju bakšišt

Kairo lennujaam võtab saabuja vastu suure segadusega. Kui reisija on oma pagasi kätte saanud, tormab tema poole kümneid kohalikke, kes karjuvad üksteise võidu taksi, taksi – veri tšiip taksi. Parem on neist mitte välja teha, toetada oma kohvrid mõne leti juures maha ja sealt limuziin võtta. Ning eemale tuleb tõrjuda kõik, kes teile oma abivalmeid käsi ulatavad – muidu peate autoni jõudes andma jootraha (araabia keeles bakšiš) mehele, kes teid esimesena õnge võttis, teisele, kes kohvreid kandis, kolmandale, kes tšeki kirjutas, neljandale, kes auto ukse avas ja lõpuks ka autojuhile.

Suur osa elanikest Egiptuses aga paraku bakšišist elabki, sest palgad on imetillukesed ning suured pered vajavad ülalpidamist. Restoranides on sobilik jätta jootraha umbes 10% arvest ning pisiteenuste eest nagu pakikandmine piisab naelast või paarist.

Rahasüsteem tuleks ka endale kohe selgeks teha. Nimelt on Egiptuses paberrahad kahes süsteemis – suuremad on naelad (1, 5, 10, 20 jne) ning väiksemad piastrid (5, 10, 50). Nojah, viimastega pole isegi sealsete hindade juures midagi teha, sest viis piastrit ju meie kümnele sendile vastab. Aga hoolsalt tuleb vaadata, et keegi teile naelte asemel piastreid tagasi ei anna.

17 miljonit inimest, ummikutest rääkimata

Kairo on juba ammu oma piiridest välja kasvanud. Nii avastadki, et otse püramiidide kõrval on kellegi tagahoov, kus pikad aluspüksid nööril kuivavad… ning et linna ehitatakse kuidagi jupiti. Pool maja on ammu valmis ja valged seinad ära tahmunud, aga samas ehitatakse seda kõrgemaks ja laiemaks… kuidas parajasti raha on.

Kohalikud kurdavad, et Kairos on alati tipptund. See tähendab, et kolmerealisel tänaval sõidavad autod seitsmes reas, viisteist-kakskümmend kilomeetrit tunnis.
Ummikute leevendamiseks on osa tänavaid muudetud kahekorruseliseks: pikemateks sõitudeks vupsavad autod teise-kolmanda korruse kõrgusele rajatud estakaadidele, kus pole ristmikke takistamas ja liiklus kulgeb maapinnast oluliselt kiiremini.

Kairo mustvalged taksod annavad täieliku läbilõike 1950–1970. aastate autotoodangust. Seal on igivanu universaalkerega Peugeot 504-sid, aga ka pisi-Fiatte, logisevaid Ladasid (oli ju N. Liit president Nasseri suur sõber) ning kummalisi Indias või Türgis toodetud autosid.

20 naela eest võib ligi tund aega linnas ringi sõita. Lühemad otsad maksavad viis või kümme naela – ja kuna taksomeetreid pole, siis on mõttekas enne reisile asumist mõnelt kohalikult küsida, palju selline sõit tegelikult maksab.

Püramiidid ja sfinksid, hobused ja kaamlid

Kui teie eesmärgiks Kairos on eelkõige püramiidide uurimine, tasub oma pesa sisse seada Gizas. See on kesklinnast 15–45 minutise sõidu kaugusel ja seal elades hoiate kokku üsna palju aega. Gizas on esindatud kõik suuremad hotelliketid, püramiididele kõige lähemal asub Le Meridien Pyramids, kust jalutab Cheopsi püramiidi või Suure Sfinksini kümne minutiga.

Ega keegi teil muidugi jalutada ei lase. Kohe hotelli ees piiravad taksojuhid on nõus kohale viima 10 naela eest (makske viis!). Püramiidi ligi jõudes on kasulik teada, kas tahate hobust või kaamlit. Araabia kombe kohaselt seletatakse, et hobune on kaks korda kiirem, seega ka kaks korda kallim.
Hobusega püramiididele ringi peale tegemine võtab paar tundi – sekka pildistamispausid ja soovi korral mõne hauakambri vaatamine. Matka lõpetuseks võib osta kohalike meistrite pruulitud naturaalseid lõhnaõlisid või papüürusejooniseid (neid saab muide basaarilt viis korda odavamalt).

Püramiidide külastamiseks tuleks valida varaõhtupoolik – siis on suur turistide summ sealt juba lahkunud. Enamik neist liigub küll bussidega, nii olete oma hobuse või kaamli seljas igal ajal suhtelises üksinduses. Õhtupimeduses etendatakse püramiidides Egiptuse ajaloost rääkivat valgusshow’d.

Egiptuse Muuseum: muumiad ja kuld

Kui püramiididest isu täis (umbes kaks päeva, kui teil pole just sügavat huvi egüptoloogia vastu), on aeg seada sammud südalinna poole. Sealses hotellivalikus on esindatud kõik suuremad rahvusvahelised ketid (Sheraton, Hilton jne), kõiki neid saab Estravelis mõistliku hinnaga broneerida.

Kairos elamiseks tasubki valida mõni suurematest hotellidest. Seda kolmel põhjusel – need on eestlasele suhteliselt taskukohased, seal on väiksematega võrreldes parem teenindus ning enamasti on igaühes suur valik restorane. Egiptuse viietärnihotellide toitude hinnad jäävad Tallinna pubide tasemel, nii ei hakka see ka rahakoti peale.

Egiptuse Muuseum on surutud hiljem ehitatud kõrghoonete vahele ning muuseumi endasse on pressitud 100 000 eset. Vaadates igaüht neist ühe minuti, kuluks teil muuseumis 2,5 kuud. Muuseum annab hea ülevaate vaaraode ja muude vanaaegsete egiptlaste elust – sinna on välja pandud kõik, mis kunagi püramiididest või haudadest leitud (ja mida pole välismaale smugeldatud). Kindlasti tasuks külastada teisel korrusel asuvat muumiate tuba (eraldi pilet 40 naela) – siis saate hiljem sõpradele rääkida, millised need muumiad ikkagi on!

Ka muuseumi ei maksa tormata kohe hommikul. Siis viiakse sinna bussitäite kaupa turiste, kellega peate lausa küünarnukivõitlust pidama. Tuleb ainult meeles pidada, et enamik muuseume, hauakambreid jm turismiobjekte on lahti ainult kella 16 või 16.45–ni.

Vanalinn ja Khan al–Khalili

Kui püramiidid ja muuseum vaadatud, tasuks teha poolepäevane ring Kairo vanalinnas. Lihtsalt selleks, et näha, kuidas päris-egiptlased elavad (sest oh paraku, kuurordis lösutades või oma kallis hotellis istudes näed ju vaid üht poolt elust).

Meeles tuleks pidada, et Egiptus on islamimaa – seega ei ole te siin teretulnud lühikestes pükstes ega paljastatud õlgadega. Usk on egiptlaste elus väga tähtis, kuigi seda ei näidata välja nii selgelt kui mõnes Araabia poolsaare riigis.

Ükskõik milline usk, sest kõrvuti mošeedega on Kairos ka hulgaliselt kirikuid. On ju siin erinevad religioonid sajandeid kõrvuti elanud.

Meeles tasub pidada, et kuigi hotellide restoranides on hea egiptuse vein ja õlu vabalt saadaval, siis kohalikud neid eriti ei pruugi. Nii võibki juhtuda, et teile ei osata ühtegi veinipoodi soovitada ja toidukauplustes veini ei müüda. Ärge muretsege: lahkumisel saate head veini lennujaama tax-freest hinnaga viis dollarit pudel.

Kui aga tunnete vajadust suveniire osta, siis suunduge üle 900 poe koondavale Khan al-Khalili basaarile, mis on tegelikult omaette linnaosa. Papüüruspildi saab kätte viie naela eest, alabastrist kujukese eest tuleb maksta paarkümmend ja kaamlikarvadest vaiba eest umbes sada naela. Ning kõige selle juures tasub aeg maha võtta ja kauplemist nautida.

Kui ostate asja ära esimese väljapakutud hinnaga, jätate müüja kauplemisrõõmust ilma, aga araablaste jaoks on kauplemine ise peaaegu sama tähtis kui raha teenimine. Pakub ju kauplemine võimalust suhelda.

Luksusrongiga Luxorisse

Väidetakse, et 25% maailma arheoloogilistest vaatamisväärsustest asub Egiptuses, ning neist omakorda 75% Luxori ümbruskonnas. Seega on vältimatu veeta vähemalt mõni päev ka selles linnas. Elu unises Luxoris erineb ülekeevast Kairost igatahes rohkem kui Vana-Vigala Tallinnast.

Kairost Luxorisse ja tagasi pääseb Egypt Airi lennukiga, aga eksootika mõttes võiks ju proovida kohalikku luksusrongi marsruudil Alexandria–Kairo– Luxor–Aswan. Pilet kaheses kupees maksab 50 dollarit (sh õhtu– ja hommikusöök).

Kui olete end Kairo ummikutest Ramsese jaama võidelnud ja 8. teel seisvasse Abela ekspressi jõudnud, tunnete end teises maailmas. Võite sulguda kupeesse, tellida vagunisaatjalt jahedat roosat veini ja aknast välja vaadata – või minna hoopis restoranvagunisse kaasturistide seiklusi kuulama. Luxorisse jõuab rong kell viis hommikul, ent varasest ajast hoolimata ootab jaama ees hulk taksosid, mis teid soovitud hotelli viivad.

Paradiis Krokodillisaarel

Luxoris saab valida kahe erineva majutusvõimaluse vahel: kesklinn on täis “vaatega Niilusele” hotelle, kust on Luxori või Karnaki templisse lühike jalutuskäik. Kui tahate endale vana aja luksust lubada, võite valida Sofitel Winter Palace’i. Aga Le Meridien Luxor pole ka paha – suur soojendusega bassein, toad vaatega jõele ning Luxori tempel kohe nurga taga.

Kui aga eeldate suuremat privaatsust ja rahu, siis on õigeks valikuks üks Egiptuse kõige eksklusiivsemaid kuurorte Jolie Ville Mövenpick Luxor Resort (kusjuures hinnad polegi nii eksklusiivsed). Troopikametsas asuvad bangalod on sisustatud viietärnihotellile vastavalt ning teenindus seal oli parim, mida Egiptuses kogesin.

Kohapeal saab sõita jalgrattaga, tennist mängida, ekskursioone osta, ujuda – ühesõnaga täispakett Euroopa puhkaja mõnudest. Samas võite otse hotelli eest võtta mõne takso ja sõita kas Luxorisse templeid vaatama (20 naela) või hoopis Kuningate Orgu hauakambreid uurima (100 naela).
Saarel elutseb hulgaliselt linde, keda võib jälgida nii binokliga kui ka ilma. Ja kui te ei viitsi, siis vähemalt kuulete neid alates kella neljast hommikul võsas siutsumas, prääksumas, krooksumas, vidistamas ja kõiki muid võimalikke hääli tegemas.
Ning saare miniloomaaias võite uudistada neid kohalikke asukaid, keda võibolla muidu kohata ei tahaks. Krokusid näiteks.

Egiptus: sada ja üks võimalust

Egiptuse uurimiseks pole võimalik anda üht kindlat retsepti. On neid inimesi, kes eelistavad puhata Nuweiba, Hurghada, Markadi Bay või Sharm El Sheiki liivadel. Sel juhul tasub reisikorraldajalt kindlasti osta kahe- või kolmepäevane ekskursioon Kairosse.

Neile, kes end iseseisvamalt tunda tahavad, võib soovitada kombinatsiooni kolm päeva Kairos – neli Luxoris või kolm päeva Kairos ja neli mõnes Punase mere kuurordis.

Kes aga kuurordis lesida ei viitsi ning samas ka omal käel matkata ei taha, võib osta Niiluse kruiisi koos kohapealsete ekskursioonidega. Niiluse kruiisi ainsaks puuduseks on see, et seal ei jää aega Kairosse põigata. Aga pealinna nägemine tasub pingutust.

Ühesõnaga – Egiptuses leiab igaüks midagi. Parim aeg suvitamiseks on loomulikult suvi, aga siis on Kairos ja Luxoris üle 40 kraadi sooja. Vaatamisväärsuste uurimiseks on sobivaim aeg novembrist veebruarini (päeval 20 kraadi ringis, öösel 7–9). Tuleb aga arvestada, et sel perioodil on ka hotellid loomulikult kõige kallimad.

Mida teha Egiptuses?

• Giza püramiidid – Kohustuslik programm igale Kairo külastajale. Üks seitsmest omaaegsest maailmaimest, mis tänapäeva inimesele ehk nii suurena ei tundugi. Aga käige ümber püramiidide ja mõelge, kuidas vanaaja inimesed neid ehitasid! Ühtegi mõistlikku teooriat püramiidide ehitamise viisi kohta tänaseni ei ole.
• Egiptuse Muuseum – Siia on kokku veetud kõik esemed, mis kunagi püramiididest ja haudadest leitud ning mida pole välismaale rööveldatud. Pöörake tähelepanu vaarao Tutanhamoni varandusele ning muumiate toale.
• Vana Kairo – Uurige rohkem kui 800 islami ajaloo vaatamisväärsust, mis on surutud Kairo vanalinna kitsaste tänavate labürinti.
• Khan al-Khalili basaar – Rohkem kui 900 poodi ja tuhanded kaupmehed pakuvad teile kõike alates egiptuse maalingutega vaasidest ja lõpetades kaamlikarvadest vaipadega. Loomulikult leiab siit kulda ja hõbedat, ehteid ja rõivaid.
• Sound-and-Light Show – Sellise nimetuse all korraldatakse igaõhtuseid valgusetendusi nii Kairos Giza püramiidide juures kui ka Luxoris Karnaki templis. Võimalus vaadata ja kuulata Egiptuse ajalugu (NB! Kontrollige, mis kell on ingliskeelne etendus!)
• Karnaki ja Luxori templid – Sissevaade vanaaegsesse arhitektuuri – õigemini sellesse, mis tänaseks alles jäänud on. Lähedal asub ka mumifitseerimise muuseum, kus saate teada kõike muumiatega seotut.
• Kuningate Org – Egiptuse iidsete valitsejate hauakambrid, mis rajatud eesmärgiga säästa kõrgeaulisi nii surma kui ka varaste eest. Kõige paremini on säilinud Tutanhamoni haud, mille piilumiseks tuleb osta eraldi pilet.
• Laevasõit Niilusel – Kulgege feluki pardal mööda iidse jõe laineid ja mõelge, kuidas need paigad võisid välja näha sadu ja tuhandeid aastaid tagasi.

– – – 

Lugu on ilmunud ajakirja Estraveller numbris jaanuar–märts 2004.