Uudised ja reisilood

Estraveli vanemreisikonsultant Marika Mikko puhkas hiljuti Horvaatias ja jagab nüüd oma reisimuljeid, -pilte ja -soovitusi.

Rixos Premium Dubrovnik hotell

Kui eelmisel aastal oli väga hea Air Balticu lennupiletite kampaania, siis otsustasin osta endale piletid Dubrovnikusse. Air Balticu kiituseks võib öelda, et lennud toimisid ja ei olnud mingit hilinemist ei minnes ega tulles. Saabusime hommikul imelisse Rixos Premium Dubrovniku hotelli, saime kohe oma toa kätte ja meie puhkus võiski alata. Rixose hotell on väga mõnusa asukohaga kalju küljel, hotelli lobby asub 11. korrusel ja kõik muud korrused kuni rannani välja jäävad kalju sisse, vaated on imelised ja teenindus väga tasemel. Meie olime superior merevaate ja rõduga toas, rõdul oli ilus nii hommikul kui ka õhtul. Rixose hotelli kasuks otsustamisel aitas kaasa ka see, et hotell jääb Dubrovniku vanalinnast ca 2 km jalutuskäigu kaugusele.

Mida Dubrovnikus ette võtta?

Esimesest hetkest linna väravast sisenedes ma sain aru, et see on minu linn. Ma võiksingi jääda mööda neid tänavaid ja treppe käima ja selles linnas kohe on oma võlu. Linnas on väga mõnus jalutada just peale lõunat või õhtul, siis seal on kõige vähem turismigruppe. Dubrovnik ehk Kings Landing on ka tõeline Troonide mängu seriaali fänni paradiis.
Pile gate, Lääne sadam ehk West Harbor ja Blackwater Bay, Minceta Tower ja Jesuit Staircase ehk Walk of Shame trepp, mis muide on väike koopia Roomas olevast Hispaania treppidest.
Õhtuti, kui taevas pilves ja päike õigesti pilve vahelt piilub, tulevad Blackwater Bay juurest väga dramaatilise taevaga pildid. Väikese joogipausi tegime Dubrovniku uues ja värskelt avatus Hard Rock Cafes ja seda peab ka mainima, et Dubrovnik ei ole kõige odavam linn, näiteks Aperol Spritz maksab ca 14,50 ja väike õlu ca 7 €.

Söögikoha soovitus: Bosnia restoranis, mis kandis indiapärast nime Taj Mahal, toidud väga head ja teenindus viisakas aga natuke jättis mulje, et sööge ruttu ära ja vabastage laud, kohe tulevad järgmised. Järjekord oli tõesti uksetaga ja targem oleks koht ette reserveerida. Aga väga hea maitseelamus ja kogemus oli siiski – üks parimaid lambalihasid, mida ma olen söönud. Arve oli 95 € (eelroog, 2 praadi ja 2 klaasi veini).

Teisel päeval sõitsime Lokrumi saarele, et leida üles Raudne troon ehk Game of Throne Iron Throne, mis on väidetavalt originaaltroon seriaalist, mille HBO kinkis Dubrovniku linnale ja mis viidi Lokrumi saarele. Saarele saab Dubrovniku vanast sadamast praamiga, mis väljub iga poole tunni tagant, pileti hind 27 € edasi-tagasi ühele. Sinna minnes jäime ka väikse vihma kätte aga see lõppes kohe peale vihmavarju ostmist ja päike tuli taas välja. Lokrumi saar on armas roheline saareke, mille püsielanikud on paabulinnud. Ma ei olnud ennem kuulnud, et nad näuvad nagu kassid ja inimesi ei karda mitte üks gramm, jalutavad väga majesteetlikult aga lendavad nagu helikopterid, nende lendamise hääl oli küll veidi hirmutav.
Esimene missioon saarel oli leida troon ja selle me leidsime, lihtsalt astusime räämas ja justkui mahajäetud kloostri tagumisest uksest sisse ja seal ta seisiski, uhkes üksinduses.
Jalutasime veel natuke saarel ringi, tegime ikka pool matkarada läbi ja tagasi Dubrovnikusse. Ilm oli imeline ja õhtupäike pakkus kauneid vaateid.

Tagasi Dubrovnikus otsisime müüri äärde jäävat kuulsat kalju serval justkui rippuvat Buza baari, selle leidmine oli ka nagu trooniga, lihtsalt läksime mööda treppe ja tänavaid ja siis lihtsalt keerasime õige koha pealt ära (teistkorda ilmselt minna ei oskaks ja teed ei juhataks ka). Väga sürr koht, kalju peal asuv baar, imelised vaated just õhtul enne, kui päike loojuma hakkab, kuldne tund.
Hinna näide ka: väike õlu + väike mull 15 € ja ainult sularahas. Hulljulged sooritavad ka kaljult hüppeid ja need kaljud, kust nad alla hüppavad, ei ole teps mitte madalad.

Kolmandal päeval otsustasime ette võtta Dubrovniku kõrgemad vaated ja müüri. Niisiis esimene peatus Cabel car, millega sõita üles vaateplatvormile, et nautida Dubrovniku imelisi punaseid katuseid ja tunda end nagu Troonide mängus, kuna sinu ees laiub King`s Landing. Lugesin enne Tripadvisorist, et oh täiesti üle hinnatud, pikad järjekorrad ja mõttetu vaatamisväärasus ja sõitke parem autoga jne. Jah, hind oli kallis, 27 € edasi-tagasi (kokku kahele 54 €) ja 3 minutit on sõidu pikkus aga meil jälle vedas, järjekorda ei olnud, piletid saime ruttu kätte ja pool tühja gondliga üles. Meie järgi järgi tekkis kohe tohutu saba. Üleval oli ilm ilus, päike õige nurga alt ja rahvast vähe, vaated ilusad. Kuna meile oli üks tuttav rääkinud, et seal Panorama restoranis on hinnad väga kallid ja tema jõi seal oma elu kallima Corona õlle, siis meil oli kohe kiusatus minna seda omal nahal kogema. Seadsime sammud restorani ja kohe esimene küsimus oli, et kas teil reserveeritud on? Meie vastasime, et ei ole aga me võtaks vaid joogid ja kaua lauda kinni ei hoia. Leiti meile siis laud teises reas ja vaade üsna olematu. Istusime siis seal ja olime rahul pakutuga, kui tuli tüdruk ja küsis, et kaua te soovite siin olla, tund-poolteist? Meie vastasime, et pool tundi on täiesti piisav ja voilaa upgrade – saime laua kohe kõige ette otse vaatega linnale, Dubrovnikule. (Õlu ja Aperol spriz kokku 25 €).

Nautisime veel vaadet linnale ja oma hotellile, mis ka kenasti kätte paistis ja siis läksime alla tagasi, et võtta ette Dubrovniku linnamüüri matk, hind ühele 35 €, kokku kahele 70 €. Lisaks linnamüürile saab külastada ka Minceta towerit (Troonide mängus House of Undying in the town of Qarth) ja Fort Lovrijenaci kindlust. Alustasime müüriga kell 5 ja meil oli kogu plaanitud programmi läbimiseks 2 tundi, kuna kella seitsmeks pannakse müür ja kindlused kinni. Ilmaga taas vedas, päike oli müüril käies mõnusalt pilve all ja täpselt seal kus vaja kenasti päike väljas ja vaated on tõesti imelised ja täiesti seda väärt. Viimaseks jäi meil Fort Lovrijenac, mis on Troonide mängu fänni maiuspala, sealt on imelised vaated nii King Landingule kui ka Lääne sadamale ehk Blackwater Bayle.

Nädalase puhkuse jooksul rentisime ka auto ja käsime ära nii Montenegros kui ka Bosnia Hertsegoviinas ( aga sellest juba mõni teine kord).

Parkimise hinna näite toon ka, kui Montenegros maksis Kotori linnamüüri ääres parkimine 0,80 senti tund, siis Dubrovniku linna lähedases rannas Sveti Jacovi maksis poolteist tundi parkimist 10,50 €. Sveti Jacobi rand ise oli ilus, mõnus sopiline, kiviklibune aga rannatoolid ja varjud kenasti olemas ja väike kohvik ka. Vesi oli mõnusalt soe ja rannas nägime, et enamus inimesi lähenes sellele rannale paadiga, mitte nagu meie – autoga ka kõrgest trepist mäekülge mööda alla.

Vaatasime õhtul üle ka kohe Dubrovniku külje all oleva ranna Banje beach, kus on mõnusad pehmed lamamistoolid ja varjud, elava muusikaga restoran ja öösel muutub see rand vabaõhu ööklubiks. Ilus oli ta küll ja vaated olid ka imelised aga 50 € 2 tooli ja rannavarju eest tundus natukene liig.

Kokkuvõtteks julgustan Dubrovnikusse reisima ja mitte vaid põgusaks paariks tunniks linnamüürile ja ekskursioonile, vaid võtke ikka selle linna jaoks rohkem aega, et saate rahulikult laiade peatänavate ja kõrgustesse viivate kitsaste treppide vahel jalutada. Dubrovnikusse on parem minna kas jala või ühistranspordiga, mis on väga korralik ja bussid sõidava populaarsete majutuspiirkondade Lapadi ja Babin Kuki vahet.

Tahaksid ka Horvaatiasse reisida? Vaata lennupakkumist siit.