Uudised ja reisilood

Pea kõigil meil on Las Vegasest teleri- või kinoekraaniltki teatav ettekujutus, käigu me silme eest läbi siis CSI uurijad hämaratel umbtänavatel tegutsemas, George Clooney ja Brad Pitt “Oceani üheteistkümnes” suurejoonelist raharöövi kavandamas või “Pohmaka” õnnetud poissmeestepidulised – sellel linnal on õigustatult hedonismi- ja patusegune aura.

Las Vegast külastab aastas ligi 40 miljonit inimest, kelle sihtpunktiks on enamasti kuulus uhkete purskkaevudega ehitud klaasist hotelli- ja kasiinokomplekside ala ehk ligi seitsmekilomeetrine Strip, mis ei asugi tegelikult Las Vegases, vaid Clarki maakonna Paradise’i linnas.

Esimene pilt Stripist on võimas, justkui satuks suure kinoekraani ette, millel kõrguvad 30–40-korruselised klaasist kaunitarid ehk sellised hotelli- ja kasiinokompleksid nagu Wynn, Treasure Island, Palazzo, Trump jne. Nimelt asub maailma 25 suurimast hotellist tervelt 15 Stripil, sealjuures on nad kõik nelja-viietärnised.

Seda suurust ei tunneta pelgalt statistikat vaadates. Iga majutusele ja meelelahutusele keskendunud megahoone pakub kõikvõimalikku kulda ja karda. Tahad kõige peenemat, kallimat, kvaliteetsemat ja supermodellide seljast tuntud brändi? Kallimale uhket kaelaehet või sõrmust? Stripi ostutänavad on sinule!

Vegas on ka suurte kaubamajade paradiis. Suured outlet’id leiab linna põhja- ja lõunaosast ning Stripi keskpaigas, Wynni kompleksi vastas paikneb üks maailma suuremaid ostukeskusi The Fashion Show. Iseenesest on Strip ka jalgsi läbitav, kuid eriti suveperioodil ma seda ei soovita, kuna päevasel ajal küündib temperatuur varjus 35-45 kraadini, millele kõrvetav päike lisab veel kümmekond. Taksosõite tuleb aga erinevalt New Yorgist tuttavast tänava ääres käe vibutamisest alustada hotellide juurest. Ühe taksojuhi sõnul ei tohigi nad tänavalt reisijaid peale võtta.

Muidugi pole maailmas kõige-kõige-tiitleid ihkavad hooned ja meelelahutuskeskused ning ostlemine Vegases peamine – linn on ennekõike tuntud mängimise poolest. Olgu tegu glamuursete ja miljoneid auhinnarahadena väljajagavate suurturniiride, konverentsituristide õhtuste meelelahutuste või lihtsalt uudistajate katsetustega pokkeri- ja ruletilaudades või mänguautomaatide taga – Vegases käimine ilma mõnest mängupaigast läbi astumata on sama, mis Peterburis mitte kõndida Neeva kallastel.

Las Vegas ja pokkerimäng

Mängimiseks ei pea olema professionaalne pokkerimängija, kes nii omapäi või professionaalse meeskonna koosseisus elatist teenib ja näiteks – nii nagu mina Olympic-Online Team PRO liikmena – maailma parimatega selle ala MM-il ehk WSOP-l (World Series of Poker) rinda pistab. Mängusaalid on täis vägagi erineva vanuse ja taustaga inimesi, kerge enamus on küll ehk 35–50-aastastel, kuid samas on ka väga palju noori, 20–30-aastaseid, kes on tulnud sageli otsima meelelahutust, mitte mängu kui sellist. Tavapärane on siiski, et ruleti- ja blackjack’i-lauad on palistatud väikeste sõprade-tuttavate puntidega, kes mängides aega veedavad.

Muidugi leidub ka palju ja ennekõike nooremaid, kes just pokkerimängu professionaalse tegevusena võtavad ning kui sa ise oled tõsine mänguhuviline, siis leiad ka väga profid lauad. Kui soovid kõrgemaid ehk highstakes-panuseid, siis tehakse sulle kiirelt oma laud või viiakse sind highroller’ite hulka, kus panused võivad juba kosmilistesse kõrgustesse ulatuda.

Teeninduse äriklass

Kui vaadata kaartidelt-chip’idelt laudadele ja nende taha, siis nagu kasiinod ise on ka sealne teenindav personal äriklassist – Stripil on vahest 99 protsenti teenindajatest kena figuuriga kahekümnendates neiud, kelle puhul hakkab silma kõrge konts, paljastav-meelitav dekoltee ning Fashion TV-st tuttav säärejooks. Muidugi, glamuur on glamuur ning see peab ka saalis ringiliikujate seas näha olema!
See kõik pole ka vaid ilus fassaad – ka teeninduse tase on superluks! Portjeed ja muu personal on väga viisakalt riides, ülimalt abivalmis ja sõbralikult ning mis tahes probleem saab nõu või jõuga lahendatud.

Vana Vegas

Purskkaevudest ja kiiskavate fassaadidega majadest palistatud Stripi kõrval eksisteerib ka vana ehk päris Las Vegas. Seal küsid esimese asjana: “Kuhu ma küll sattunud olen? Kuhu kadusid hotellid, noor ja lõbus külastajaskond, butiigid ja luksusautod?” Stripist nii kümneminutilise taksosõidu kaugusel asuva vana Vegase ilme oma hotellide ja kasiinodega paneb otsima ka mafiooso Ray Lucat ja leitnant Mike Torellot sarjast “Crime Story” või mõnest teisest krimiseriaalist, millele linna kuritegelik minevik palju ainest andis. Vana Vegas pole päris maha jäänud, aga on pisut ajahambast puretud, vaiksem, luitunum ja tuhmim. Eriti võrreldes Stripi rohke värvi ja eluga, mis on nagu üks suur vikerkaar.

Ka kasiinod on selles linnaosas teistsugused – pole seal ülevoolavat luksust, poode, butiike ega kohvikuid, on vaid vana kooli mänguautomaadid ja pokkerilauad, silma hakkas ka mõni muu laud (blackjack, rulett). Võrdlus ei piirdu muidugi ainult majade ja sisseseadega – ka teenindajad on vanemad: päris-Vegase kuulsaima mänguhotelli Binionsi aeglane ja rahulik, korpulentsem teenindaja hakkas viiekümnele lähenema.

Kas see vanem osa, mis tegelikult ju päriselt Las Vegase nime kannab, just kõigile meelepärane on, ei tea. Ent vähemalt korra tasub kindlasti nuusutada seda kohta, kust Sin City mõiste tõenäoliselt pärit on. Ja kui ei istu, saab ju sama kiiresti taksoga tagasi värvide maailma naasta!

Mis see kõik maksis?

Vali milline variant tahes, kerkib kindlasti küsimus – mis see kõik maksab? Minu kindel veendumus on, et kui juba Las Vegasesse minna, peaks ette võtma vähemalt kahenädalase reisi, ja kui sa tahad seda tõesti nautida, peatuda nelja-viietärnilistes hotellides, külastada uhkeid pidusid, Suurt kanjonit, poodelda ja hästi süüa, siis arvesta ikka nii 3000 euro kanti inimese pealt.

Kui juba Vegas, siis olgu Vegas – “It’s freakin’ worth it!”

Mida ja kuidas?

• Ideaalne oleks paari-kolmekümneaastaste sõprade punt, nii kuus kuni kaheksa inimest. Pelgalt kaksi või kolmekesi võib pisut igav hakata.
• Kui vähegi võimalik, koosta kahenädalane kava – totaalne meelelahutus ja lõõgastus on garanteeritud!
• Võta riideid kaasa maksimaalselt paariks päevaks, sest ülejäänu saad kohapealt vägagi soodsalt osta.
• Ära unusta korralikku peegelkaamerat, et see luksuslik puhkus jäädvustada. Vähemalt ses osas, mille kohta ei kehti filmidest tuttav ütelus “Mis juhtub Vegases, jääb Vegasesse!”.
• Kui tahad tunda end staarina, saad lennata äriklassis patulinna otse Frankfurdist või Londonist. Kohapeal liigu limusiiniga ja ööbi viietärnilises lukshotellis.
• Pidutse Wynnis, kus ööklubisid igas suuruses ja igale maitsele. Seal hommikutundideni pidutsedes saad aru, mida tähendab P-I-D-U!
• Mine oma kambaga kopteriekskursioonile linna või miks mitte ka Suure kanjoni kohale.
• Vaata kuulsat Bellagio purskkaevusõud – päevasel ajal on muusika taktis veemängu näha igal pooltunnil, õhtul kella 20–00 iga 15 minuti järel.
• Vaata, kes su reisi ajal Vegases esinevad. Vegas on kõigi superstaaride jaoks tuttav esinemispaik.

WSOP – prestiižne pokkeri-MM

Alates 1970. aastast peetakse Las Vegases suviti pokkeri maailmameistrivõistlusi ehk WSOP (World Series of Poker) turniiri. Iga event’i võitja saab WSOP käevõru ning tiitleid arvestataksegi võrude järgi, mis on pokkerimaailmas umbes sama tunnustus nagu näiteks NHL-is või NBA-s meistrisõrmus.

Event’e oli tänavu pisut alla 60, sisseostuhindadega 500 kuni 10 000 dollarit ja isegi mõni 50 000 dollariga. Eestlasi osales WSOP-l alla kümne, neist üks jõudis ka põhiturniiril ehk ligi 6600 osalejaga Main Event’il rahadesse – 205. kohale. Mul endal põhiturniiril ülemäära hästi ei läinud, jõudsin küll teise päeva, ent rahadesse ei saanud.

WSOP Main Event’i võitja on kaheksa ameeriklast ja üks ungarlane Estravelleri ilmumisajaks ilmselt juba selgitanud. Võitja lahkub laua tagant enam kui 8,5 miljoni dollariga. Ka üheksanda kohaga leppinu päris tühjade kätega ei jää – tema auhinna suurus on üle 750 000 dollari.

Täispikk lugu on ilmunud ajakirja Estraveller numbris 5/2012. 

Loe ka Svea muljeid Las Vegase vaatamisväärsustest ja meelelahutusvõimalustest või shoppamisvõimalustest.