Uudised ja reisilood

Kolleegidega koos kodukontorisse … Mykonosele! Estraveli töötajad võtavad ette eksperimendi, et teada saada, mida üks workation välismaal kolleegidega endast kujutab.

Loe ka reisiloo 1. OSA , 2. OSA , 3. OSA ja 4. OSA.

Viiendas osas räägime lähemalt Mykonosel külastatud randadest, Delose saaretuurist ja shoppamisest.

Platis Gialos

Meie kodurand. Üldiselt liivane ja mõnus lahesopp. Hetkel veel oli osa rannast toolidevaba, kuhu võib oma rannalina tasuta maha panna, kuid tundus, et kui hooaeg hoo sisse saab ning kõik rannaäärsed majutuskohad/baarid oma uksed avavad, siis võib juhtuda, et vaba liivapinda eriti ei jää.

Elia rand

Üks soovitatud randadest, kuhu tuuakse bussidega ka heatasemeliste hotellide kliente ehk et rand suures osas n-ö privaatne ja rannalinasid maha panna ei ole lubatud. Rannatoolid kogu ranna pikkuses. Samas rand ise oli suhteliselt kivine ja ei olnud kõige atraktiivsem.

Kalo Livadi

Kena, pikk liivarand, kus võimalik rentida nii rannatoole kui piisavalt vaba osa rätiku peal peesitamiseks. Hooajaks alles valmistuti, kuid ranna ääres asuva hotelli baaris oli võimalik osta mõni jook ning kasutada tualettruumi.

Agios Sostis

Tore leid kaunis lahesopis saare põhjarannikul. Täies ulatuses ilma rannatoolideta avalik rand, kus nädalavahetusel veetis aega ka palju kohalikke inimesi. WC`d ega teisi teenuseid rannas ei ole, seega tasub vett ja muud vajalikku ise kaasa võtta. Autoteelt alla randa viis mööda mäenõlva sissetallatud teerada, otsest teed või treppi ei paistnud. Sellega tuleks arvestada kui seda valikut teha.

Kapari

Selle ilusa lahesopi leidsime juhuslikult kui mõtlesime, et vaataks veel ka läänerannikule. Alla randa saamine oli omaette põnev ronimine mööda kive, seega väikeste lastega või liikumisvaevustega inimestele ei soovita. Teistele aga kindlasti, sest see rand oli meie seltskonna arvates üks ägedamaid. Palju oli siin noori aktiivseid inimesi, kes palli toksisid ning lõbusalt aega veetsid. Meeldejääva elamuse saime ka sellega kui mööda sõitis üks katamaraan, misjärel tuli üks noormees kõiki hoiatama, et oma asjad rannaliivalt kokku korjaks, sest kohe tuleb suurem laine. Esialgu tundus see suht uskumatu, sest merelt miskit ei paistnud, kuid siis äkki tuligi laine, mis kogu ranna üle ujutas. Rahvas rabas oma asju ja varjus kividele. Peale seda oli taas vaikne ning võis rannaliivale tagasi kolida.

Paradise Beach

Mykonosel on mitu peoranda, kus pidu algab juba õhtupoolikul kl 16:00 ning kestab hiliste öötundideni. Meie külastasime Paradise Beach`i ja see oli hetkel ka väidetavalt ainuke, kus peod toimusid. Kell 17.00 ajal olid inimesed juba mõnusas peotujus. Napis riietuses tüdrukud tantsisid lettidel ning rahvas õõtsus diskori muusika saatel.

Mauri külastas nädalavahetusel ka Delose saart

Delose saar asub Mykonose linna sadamast pooletunnise laevasõidu kaugusel ja väärib kindlasti külastamist. Tegemist on kogu Kreeka ühe olulisima arheoloogilise mälestisega.

Päevas väljub kummalgi suunal 2–4 laeva ja erinevaid väljumisaegu kombineerides on igaühel võimalik enda ajaloohuvist lähtuvalt sobiva pikkusega külastusaeg valida.
Edasi-tagasi laevasõit maksab 22 €, kohapeal tuleb täiendavalt tasuda 8 € sissepääsutasu. Mina priiskasin ja võtsin lisaks ka (ingliskeelse) giidiga ekskursiooni.
Sellise paketi (laevasõit + sissepääsutasu + giid) hinnakirjajärgne maksumus on 60 €, sularahas makstes tehti küsimise peale ka 5 € soodustust.
Laevasõit parajalt sooja ilmaga oli igati mõnus ja ilusate vaadetega merelt nii Mykonose sadamale kui Delose saarele. Giidiga ekskursioon kestis veidi üle pooleteise tunni ja andis ülevaate nii paiga ajaloost kui olulisematest ehitistest, pärast jäi veel üle tunni vaba aega omal käel avastamiseks enne kui tagasiteele asusin.

Vaid 3,43 ruutkilomeetri suurusel saarel elas antiikajal kümneid tuhandeid inimesi. Viimased umbes 2000+ aastat seal aga püsiv asustus puudub. On küll kümmekond arheoloogi, kes kohapeal oma tööd teevad. Kuid ei mingit kaubandust ega toitlustust – päevareisile tulles on tark mõte kõik vajalik kaasa võtta. Eriti joogivesi. Varjulisi kohti Delosel ei ole ja päikese käes läheb kiiresti palavaks. Saare kõrgeim tipp on 112 meetrit üle merepinna kõrguv Kynthose mägi. Sinna otsa ronimine on väike pingutus, mille kuhjaga korvavad ümbruskonnale avanevad vaated.

Wikipedia info:
Legendi järgi oli Delos kunagi ujuv saar. Titaan Leto, kes oli Zeusist rase, otsis sünnituseks sobivat kohta, kuid Zeusi armukade naine Hera oli kõigil maadel keelanud Letole varjupaika anda. Lõpuks jõudis Leto Delosele, mis Letole halastas, ja Leto sünnitas seal palmi all kaksikud, poja Apolloni ja tütre Artemise. Tänutäheks andis Zeus Delosele kindla asukoha.
Apollon ja Artemis kuulusid 12 tähtsaima Olympose jumala hulka ja sellepärast oli antiikajal Delos religioosses mõttes tähtis koht. Delos oli Delfi järel tähtsaim Apolloni kultuse paik ja juba varasest ajast usulis-poliitilise liidu amfiktüoonia keskus.

***
Saare hiilgeajad jäid umbes 5–6 sajandisse enne meie ajaarvamist. Hilisemad sõjad pärslaste ja teistega tõid allakäigu ja hävingu.
Täna on võimalik vaadata kunagiste templite ja elumajade jäänuseid, säilinud on ka mõned põrandamosaiigid ja kujud.
Kui ekskursiooni mitte võtta, siis mõnevõrra infot leiab ka saabumisel jagatavast tutvustavast brošüürist ja kohapealsetelt infotahvlitelt.

Kindlasti huvitab paljusid ka see, mida meenutuseks kaasa osta ehk shopping

Nagu varemalt juba sai mainitud, siis õhtuti käisime mitmel korral Mykonose linnas õhtusöögil, mille juures on lahutamatuks osaks linnakeses jalutamine ja oma kallimatele meenete ostmine.
Kõikjal on palju suveniiri-, ehte,- ja kunstipoode, kust võib leida nii kohalike kunstnike väärismetallist kunstiteoseid kui lihtsaid ja armsaid käsitöö materjalidest suveniire. Üldiselt on kõikides poodides toodetel hinnad juures ja need on lihtsamates poekestes täiesti vastuvõetavad. Hinnad võivad muidugi erineda linnas ja kusagil maantee äärses mini marketis lausa kordades. Loomulikult on siin ka maailmakuulsate brändide esinduspoode, kuna saar on tuntud kruiisilaevade populaarse sihtkohana, kuid nendes olevate toodete hinnataset kommenteerida ei oska. Meie ostsime suveniirideks peamiselt oliiviõli, seepe, ehteid ning maiustusi.
Mis aga väärib siinjuures äramärkimist on see, et kõikjal saab maksta kaardiga ja seda isegi kui tegemist väikeste summadega. Kuid poepidajad eelistavad sularaha ja teinekord isegi ilma igasuguse küsimiseta, pakutakse allahindlust kui oled valmis kaarditehingu asemel maksma sulas.

Järgmises osas võtame reisi kokku ja jagame oma tähelepanekuid, millele kaugtööle minnes mõelda. Loe 6. OSA.

Kui tahaksid ka reisile, vaata lennupakkumisi Estraveli lennupiletite e-poest ja reisipakkumisi pakettreiside otsingust.

Hoidke silma peal ka Estraveli Instagrami kontol, kuhu hakkame otse Mykonoselt reisimuljeid jagama.