Fotokaamera või mobiiltelefon?
Nutitelefonidega tehtud fotod on muutunud nii heaks, et võidavad auhindu, kirjutas ajakirja Wired toimetaja David Rowan juulis Condé Nast Travelleris. Samas räägib ta innovaatilisest mälukaardist, mis võib valikudilemmast vabastada ja reisimuljete vahendamise hoopis uuele tasemele viia. Tundus intrigeeriv, seepärast jagame teilegi – vast leiate siit mõtteainet reisipiltide paremaks-kiiremaks-mugavamaks korraldamiseks ja jagamiseks.
Möödunud aasta oktoobris reisis New York Timesi fotograaf Damon Winter koos USA sõjaväeosaga Afganistanis Talibani võimu all olevas Nahr-i-Sufi küla piirkonnas. Tegu oli kuuepäevase missiooniga ning Winter tahtis dokumenteerida selle iga hetke – patrullimistest, tulevahetustest, vahikäikudest ja vabast ajast. Ja viimast oli rohkesti.
„Me oleme enne ka selliseid missioone näinud,” ütles Winter. „Asi hakkas muutuma võrdlemisi monotoonseks.” Nii et vahelduseks oma tavalise Canon EOS 5D Mark II kaameraga pildistamisele proovis ta naljaga pooleks teha paar salajasemat võtet iPhone’iga.
Pildistamiseks kasutas Winter rakendust Hipstamatic, mis surub foto läbi rea filtrite, et need sarnaneksid vintage-fotodega vanaaegsetest kaameratest. Mida rohkem valmis sai ajakirjaniku lugu, seda enam tundus, et selle keskmes saab olema pigem sõja üksluine ja igavlev külg – ja Hipstamatigu fotod tundusid sellega kõige paremini sobivat. „Ma tahtsin midagi teralisemat,” ütles Winter, „midagi, mis loo meeleolu paremini hõlmaks.” Novembris trükiti fotod New York Timesis ära ning kolm kuud hiljem skoorisid need kolmanda koha aasta parimate ajakirjandusfotode võistlusel.
See juba ütleb midagi. Kõigest viis aastat tagasi olid mobiilipildid kehva kvaliteediga ja udused, aga tänu paremale pilditöötlusele, suuremale mälumahule ja kvaliteetsematele valgussensoritele on tänapäeva mobiiltelefonid suutelised tootma palju vingemaid fotosid. Ja see muudab fotograafia mobiilsemaks – näiteks mägedes matkates on kõrvetava päikesega päris tüütu peegelkaamerat kaasas vedada. Rakendused nagu Hipstamatic asendavad aga tervet hulka kogukaid välke, filtreid või filme.
Mõnikord muidugi tahaks siiski parema kvaliteediga pilte – mesinädalatel iPhone’ist ilmselt ei piisa. Traditsioonilisel digitaalfotograafial on kaks probleemi – pildid istuvad sinu kaameras kuude kaupa luku taga ning enne, kui sa lõpuks need omale arvutisse tõmbad, ei saa neid ka maailmaga jagada.
Appi tuleb mälukaart Eye-Fi. See käib kaamerasse nagu tavaline mälukaart, aga mitte ainult ei salvesta pilte, vaid ühendab kaamera juhtmevaba ühenduse teel otse internetti. Kui kaardile on antud ligipääs su kodusesse Wi-Fi-võrku, saadab see automaatselt pildid sinu arvutisse või otse sotsiaalvõrgustikku. Milleks see hea on? Sest nii pead korraga tegelema ainult väikese portsu piltidega, selle asemel et 700 pildi kaupa puhkusepilte läbi lapata.
Kaardi saab seadistada ka nii, et mälu täitudes kustutab see ise juba allalaetud pildid. „Põhimõtteliselt ei saa su mälukaart kunagi täis,” ütles Simon Faulkner, Eye-Fi äridirektor. „Nii ei satu sa kunagi olukorda, kus pead lennukis istudes kustutama fotosid, mida sa tegelikult kustutada ei tahaks.”
Aga see pole veel kõik. Kui sa parasjagu WiFi levialas ei viibi, laseb töörežiim nimega Direct Mode su kaameral ühenduda su telefoniga. Ja kui pildid juba telefonis on, pole neid raske veebi üles laadida – olgugi sa näiteks rannas. „See laseb inimestel kohe jagada täisresolutsioonis fotosid,” ütles Faulkner. „Me vabastame su vajadusest teha kompromisse.”
Vaata, kas Sinu kaamera ühildub Eye-Fi kaardiga.
Vaata ka originaallugu Condé Nast Travelleris.