Apuulia, tore koht Itaalias kingakontsal
Üks Eesti reisikorraldajate viimase aja ootamatumaid sihtkohti on kindlasti Apuulia, mida reklaamitakse kui tõelist Itaaliat ja kokakunsti mekat. Saatsime meie reisikonsultandi Kadri-Ly Sommeri uurima, mis see Apuulia siis täpselt endast kujutab. Allpool jagab ta muljeid. Meile tundus ahvatlev, kuidas Sulle?
Mäletan, et kui tuttavatele rääkisin, et lähen Apuuliasse, küsiti minult: „Kuhu?! Mis koht see veel on?” Kindlasti oli sama reaktsioon paljudel teistelgi, kui Aurinko selle sihtkohaga välja tuli. Pole ju teada-tuntud kuurort kuhu puhkama sõita. Alustuseks korraldati sinna ka ainult viis reisi.
Nüüd aga oleme ise koos kolleegidega Apuuliale ringi peale teinud ja pean ütlema, et jäime reisiga väga rahule. Ideaalne koht rahulikuks puhkuseks! Parim aeg sinna reisida, eriti kui lapsed kaasas, on juuni teises pooles, sest siis algab hooaeg ja avatakse palju lastele mõeldud atraktsioone.
Paljud hotellid asuvad Apuulias keskusest eemal, mistõttu parim viis seda kanti avastada on rendiauto, millega saab ka omal käel ringi sõita. Meie suurimateks elamusteks kujunesid Alberobello ja kohalik köök.
Alberobello on pisike linnake, mis on sealsete trullide tõttu Apuulia üks olulisemaid vaatamisväärsusi ja on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimekirja. Trullid on ainulaadsed valged ühekorruselised majakesed, millel on omapärane koonusekujuline kivikatus. Talupidajad kasutasid neid nii elumajade kui ka põllumajanduslike abihoonetena.
Tänaseks on osa trullisid muudetud omanäolisteks hotellideks, restoranideks ja elamuteks. Käisime paljudes neis asuvates poodides ja ostsime oma esimesed suveniirid: käsitsi valmistatud pasta, mida pakuti igasuguste kujude ja värvidega. Väga ahvatlev on ka kohalikku alkoholi, oliiviõlide, külmikumagnetite, postkaartide ja käsitöö valik, samas müüdi maitsvaid mureleid.
Kuna itaallased on väga avatud inimesed, armastavad nad ka oma koduuksi lahti hoida. Mõnel juhul ripub ukse ees vaid kardin. Aga nii oli võimalus mööda minnes kiigata ka mõnesse trullis asuvasse elamusse. Tänavad trullide vahel on looklevad ja väga puhtad. Väga tekkis tahtmine end mõnda trulli sisse kirjutada! Inimesed ütlevad, et maailmas on nii palju ilusaid kohti, mida külastada, et kuskil ei peaks mitu korda käima. Olin ka seda meelt, aga Albarello on nii armas koht, et juba praegu võiks sinna tagasi minna!
Šopinguks on Apuulias olemas ka suured outlet’id, meie külastasime neist keskust nimega Molfetta. Tegemist on üsna suure alaga, kuid ülesehitus on väga loogiline, seega eksimisevõimalust praktiliselt pole. Aega peab rohkesti varuma, kuid võib leida väga häid sooduspakkumisi.
Järgmisena külastasime Otranto linna, mis on Itaalia idapoolseim linn Aadria rannikul. Sealseks lemmikuks kujunes mõnus ning hästi säilinud vanalinn, mida ümbritsev linnamüür ehitati 15. sajandil türklaste rünnakute kaitseks. Erilise mosaiikpõrandaga Annunziata katedraal ja suur jahisadam on samuti vaatamist väärt.
Teine suurem linn, mida külastasime, on Lecce. Seal on muljetavaldava arhitektuuriga ehitised 17. sajandist, barokkstiilis kaunistatud kirikud, kloostrid ja elumajad. Nagu igas Itaalia linnas ja külakeses on ka siin äärmiselt palju suveniiripoekesi. Tuleb arvestada, et kell 12.30–18.00 on poekesed suletud, it’s siesta time! (See on nii igal pool Apuulias.) Linna tegid romantiliseks lilled, mida võis näha peaaegu igal rõdul. Selline koht, kuhu tahaks kallimaga jalutama minna.
Üks märkimisväärne ekskursioon, millest osa võtsime, oli väljasõit Tenute Carrisi hotellikompleksi 25 km kaugusel Leccest. Selle omanikuks on Al Bano Carrisi (maailmakuulus itaalia laulja) ja tema kodu asub samas kõrval. Hotelli territooriumil on suur viinamarjapõld ning nad toodavad ja turustavad veini. Saime degusteerida erinevaid kohapeal valmistatavaid veine, millest populaarseimaks osutus Felicita nime kandev valge vein.
Külastasime ka Bari maakonnas asuvat pisikest linnakest Polignano a Mare, kus einestasime restoranis nimega L’Havana. See on unikaalne restoran, mis asub kaljude ja mere vahel. Püüdsin leida ka selle kodulehekülge, et saaksite aimu, kui võrratu vaatega võib üks restoran olla, kuid tundub, et neil seda pole. Leidsin vaid pildi. Kahjuks ei olnud toidud ainult nii maitsvad kui mujal. Eelroaks pakuti toorest lihast kuubikuid, mis olid kergelt marineeritud. Menüü parimaks osaks on suur valik kokteile ning Kuuba sigareid.
Kui Sul nüüd tekkis tahtmine veel sel aastal Apuuliasse sõita, pead kiirustama, sest 30. juunil väljuvale hooaja viimasele reisile on jäänud veel vaid paar vaba kohta. Järgmisel aastal aga on Apuulia reisid jälle plaanis. Kadri-Ly ja teised Estraveli reisikonsultandid vastavad reisipäringutele ja lisaküsimustele rõõmsasti aadressil estravel@estravel.ee.