Uudised ja reisilood

Me kõik teame, et Amsterdam on Madalmaade (Hollandi) ärielukeskus. Tegelikkuses on linn aga mitmete kultuuride segasumm, täis fantastilist ajalugu ning erinevaid ja tihti äärmuslikke inimtüüpe.

Kaugemalt tulnule seondub linnaga enamasti vabameelsus. Amsterdami minnakse lootuses kogeda, mida tähendab elu ilma piirangute ja reegliteta. Kohalikud on aga mõnusalt ja inimlikult konservatiivsed, armastades mugavust, hubasust, ilu ja hulgaliselt ajaviidet. Ning seda kõike pakub linn piisavalt igale maitsele. Amsterdamis osatakse elu nautida väga mitmel erineval moel.

60 kilomeetrit kanaleid

Amsterdamis on 165 kanalit kogupikkusega 60 kilomeetrit, mida on rohkem kui Veneetsias või ükskõik millises teises linnas. Seilates neil kanalitel, elustub 17. sajandi kuldaeg otsekui uuesti. Lühikese aja jooksul on võimalik teada saada linna asukate ja ehitiste ajaloost rohkem kui võtaks aega sama materjali raamatust läbitöötamine. Mis veel tähtsam, pea kõik kanalid ja ka hooned kanalite ääres on Euroopa linna jaoks uskumatult hästi säilinud ligi kolme aastasaja jooksul. Sajanditetagune kokkuhoid on täna saanud omaette vaatamisväärsuseks: Amsterdami kitsaim maja on vaid 2 meetri laiune. Vaatamist väärivad kindlasti fantaasiarikkad ja aastaringselt asustatud, kruntide puudusel otse veele ehitatud elamud, mida kesklinnas kohtab rohkesti.

Ajaloolise Amsterdamiga tutvumisel on parimaks võimaluseks spetsiaalne kanalikruiis. Valida on tava-, lõuna-, õhtusöögi-, küünlavalguse- või veinikruiisi vahel. Üheks kanalitevaheliseks liiklusvahendiks on ka kanalibuss. See liikleb 3 erineval marsruudil, keskvaksali ja Rijksmuseumi vahel punasel, rohelisel ja sinisel liinil. Sõidab aastaringselt, iga 20 minuti järel, peatustega tähtsamate vaatamisväärsuste ja muuseumide juures. Kui külastajal energiat üleliia, saab seda kulutada kanalijalgrattast rentides. Eksimise vältimiseks tuleks siiski linna kanalite kaart tuurile kaasa võtta. Linnast esmaste eelteadmiste puudumisel ja linnakaarti vajades tasub külastada turismiinfopunkti (VVV) asukohaga otse Amsterdami Keskvaksali ees. Infopunktidest saab infot nii suulisel kui trükitud kujul. Samuti saab sealt osta mitmeid transpordi- ja sooduskaarte.

Linnas on hea ühistranspordivõrk

Amsterdamis ringiliikumine on suhteliselt lihtne. Oma autot ei soovitata kesklinnas liiklemiseks kasutada – parkimiskohti on kanalite rohkuse ja tiheduse tõttu väga vähe ning parkimine on ülikallis. Tipptundidel autoga linnas ja linnast välja viivatel teedel liiklemine võtab lõputute liiklusummikute tõttu tunde, keskmiseks liikumiskiiruseks võib olla 20-30 kilomeetrit tunnis. Spetsiaalselt turistidele mõeldes on Amsterdamiga tutvumiseks seatud sisse trammiliin number 20, tuntud ka Circle Line nime all. See trammiliin, algus- ja lõpp-punktiga Keskvaksali ees, peatub enamuse tähtsamate vaatamisväärsuste juures. Nime poolest justkui metrooliinid 51, 53 ja 54 on hoopis kiirtrammid, mida aga ei tohi ära segada kiirtrammiliiniga (Sneltram) number 5.

Väga hästi toimiv on ka tervet Hollandit kattev rongiliiklus, kui just raudteelaste streiki ei juhtu olema. Rongireis Amsterdamist Utrechti, mis tavaliselt kestab 30 minutit, võib bussiga läbi väikeste külakeste võtta 4 tundi. Ka lennujaamast kesklinna sõidul on mugavaimaks liiklusvahendiks rong. Pilet tuleks osta enne rongi istumist, sest rongis võib sama pileti hind olla kuni 3 korda kallim. Samal päeval edasi-tagasi reisides võib aga säästa ligi kolmandiku hinnast. Amsterdami ühistranspordis on kasutusel nn Strippenkart’id, mis tuleb sõidukisse sisenemisel esitada juhile või tembeldada ja mis kehtivad kindla aja ja vööndi piires.

Liigu jalgsi või jalgrattal

Kuigi linnas on hea ühistranspordivõrk, on kesklinnas siiski kõige parem liikuda jalgsi. Enamus kohalikke kasutab jalgrattaid, neid on nii kõnniteedel kui ka tiheda liiklusega tänavatel rohkem kui oskaks ette kujutada. Statistika kohaselt ongi kogu Hollandis samapalju jalgrattaid kui elanikke. Hollandlane ilma jalgrattata on nagu kala kuival. Igal teisel amsterdamlasel on oma jalgratas, millega käiakse iga päev nii tööl, poes, õhtul baaris või restoranis ning nädalavahetusel niisama ringi sõitmas. Enamik jalgrattaid näevad välja võimalikult kulunud ja tähelepandamatud ning on kindlasti varustatud suurte lukkude ja raudkettidega. Põhjuseks on suur jalgrattavarguste arv. Ise omal käel ratast rentida kohe ei soovita, liiga palju aega kulub kaardi uurimisele ja rattale sobiva kinnituskoha otsimisele. Kui aga linnast juba ülevaade olemas, võib ettevõtlik reisija ratast suhteliselt odava hinna eest rentida. Liiklemine on tehtud võimalikult lihtsaks ning jalgratturitele on eraldi sõidurajad-teed, mille puudumisel võib sõita ka autoteel. Linna tihe ja kiire liiklus ei tekita kohalikele elanikele mingeid probleeme ning nende reageerimiskiirus on imetlusväärne. Kellegi-millegi taha seismajäämine on pigem erand ja sõitu ilmestab pidev jalgrattakellade hoiatav helin. Holland on teadaolevalt ainus maa, kus on 17 tuhat kilomeetrit jalgrattateid. Siin on ratturitele spetsiaalsed valgusfoorid ja teed väga tasased, mistõttu pingutusteta sõiduga saab hakkama ka algaja või eakam inimene.

Söögikohtade valik on tohutu

Maailma üks suuremaid ja modernsemaid sadamaid on läbi aegade Amsterdamile kõikjalt toonud rikkust ja vürtsikat vabadusehõngu. Amsterdami peetakse liberaalseks, multietniliseks ja seiklusterohkeks linnaks, mis pakub kulutatavale rahale rohkelt vastet. Olles kaubalinn oma vilka müügi- ja vahetustegevusega ning rohkete muulastest sisserändajatega, on linn endasse ahminud kulinaarseid mõjutusi lähedalt ja kaugelt ning kombineerinud neist kõikvõimalikke variante. Seetõttu võib linnas leida eri rahvuste toite igale maitsele. Hollandi köök on samuti saanud mitmesuguseid lisandeid muudest maadest, eriti tugev on indoneesia mõju. Toidulaual on ülekaalus liha ja kartulid, muud lisandid on vähemuses. Rohkelt süüakse jänese- ja lambaliha. Hooajalisteks delikatessideks on asparaagus maikuus ning “uus” heeringas, mida nauditakse toorelt. Hooaja esimene heeringasaak äratab alati suurt huvi, enamus sellest läheb kuningannale ja tipprestoranid võistlevad endale ülejäägi saamise au eest. Kohviku terrassilSeptembrist märtsini süüakse rohkelt ka Zeelandi austreid ja tigusid.

Amsterdami kohvikud ja pubid on samuti maailmakuulsad. Pariisi, Viini ja Rooma stiilis rõdude ja terrasside ning tippköögiga kohvikutest, kus end näidatakse ja ollakse nähtud, idamaadele tüüpiliste söögikohtade ja ultramoodsate kohvikuteni välja. Heausklik turist peaks siiski silmas pidama, et hoolimata ambitsioonikatest nimetustest ei pruugi söögikoha kvaliteet väga kõrge olla ning head söömaaega tasuks otsida linna suurematest turistilõksudest eemal. Üheks soosituimaks ajaveetmise viisiks on kanaliäärsetes vabaõhukohvikutes ja terrassidel väikese õlle või veiniklaasi taga istumine, mõõdukas vestlus ja möödakäijate vaatlemine.

Hollandlane oskab mõnuga pidutseda

Ööelu on Amsterdamis nagu rootsi laud. Pisut seda ja pisut teist. Klubi- ja baarikultuur on lärmakas ja elav. Samas võib see Londoni, New Yorgi ja Los Angelesi klubimaastikuga harjunule tunduda pisut vaikse ja väiksena. Aga väike on armas ja hubane. Nagu on seda ka bruine kroegjes, pruunid kohvikud, oma edu laineharjal olevad tüüpilised Amsterdami pubid suitsulõhnaliste- ja plekiliste seinte ning sõbralike ümarlauavestlustega. Ja seda eriti tänu kohalikele elanikele, kes ei ole eriti aldid kutsuma külalisi oma kodudesse, vaid pigem eelistatakse kokku saada mõnes ‘kodupubis’ või -restoranis kasvõi 7 päeva nädalas ning jätta kodu privaatseks puhkusepaigaks. Kohalikud koosistumised ja peod algavad muide alles peale kella 21, nädalavahetusel ka alles kell 23. Lisaks eestlastele tunduvad ka hollandlased olema tubli laulurahvas. Kohalike hulgas on väga populaarsed karaoke-baare meenutavad asutused, kus baarman hoiab ühes käes mikrofoni ning sinna laulda joriseb, samaaegselt teise käega arvet kassasse lüües ja raha vastu võttes. Kõrvalolev klahvpillimängija laseb ühe käega õlut kannu või valab napsi, basskitarrist aga suudab mängimise vahelt ka kõige muuga tegeleda. Hoolimata karaokemasina puudumisest laulab rahvas baaris kaasakiskuvalt ja kõvasti, kõigil on sõnad peas ja igaühel on võimalus eeslaulja olla.

Tuntud tulpide ja teemantide poolest

17. sajandi kuldajal peeti Hollandit maailma rikkaimaks riigiks. Sajandeid on Amsterdam olnud teemantide lõikamis- ja lihvimiskeskus. Publikule avatud töökodades kuuleb teemandilihvimise algtõdesid ja näeb lähedalt, kuidas neid ihaldatud kive töödeldakse. Teemantide ilule ei jää aga alla Amsterdami lilleturu Bloemenmarkt-Singeli värvidemaailm. Väga paljud teavad Hollandit kui tulpidemaad. Tegelikult on tulbid pärit hoopis Kaukasuse ja Pärsia mägimaadelt, kust nad vaid juhuse läbi sattusid Hollandi saadiku ja Austria botaaniku huviorbiiti. Kaasatoodud vikerkaarevärvides tulbid tundusid kohalikele imelisena ja sellega oli kulutulena kogu Madalmaades levinud tulpidemaaniale algus pandud. Algselt oli eksootiliste taimede hind väga kõrge: ühe sibula eest võis saada koguni väikese lossi ja tulbimaania oleks riigi peaaegu pankrotti viinud. Lille nimi on paljudesse keeltesse jõudnud kas türgikeelsest hellitusnimest ‘tulban’ või pärsiakeelsest nimest ‘taliban’, mis mõlemad tähendavad turbanit. Kuigi ka kohalikud on aretanud loendamatuid tulbihübriide, on tulbiimpordil siiani suur osakaal. Kuna aga Holland tulpe ka palju ekspordib, on tulpidemaa nimi kahtlemata ära teenitud.

Keukenhofi lilleaiad maailmakuulsad

Keukenhofi lilleaiad ja neid ümbritsevad miljonite õitega tulbipõllud on olnud Hollandi sümboliks ja suurimaks tõmbenumbriks. Lisaks erinevatele lilleväljapanekutele on aia mitmetes paviljonides eksponeeritud ka skulptuuri-, maali- ja fotonäitused. Keukenhof on avatud 22. märtsist 24. maini, kauneim periood on aga aprilli keskpaigast alates, mil enamus lilledest on oma täies ilus. Kes aga Keukenhofi ei jõua, võib mingi pildi saamiseks ära käia linna lilleturul. Keukenhofi arhitektide poolt 17.sajandil kavandatud Amsterdami Vondelpark on üks linna 28-st pargist ning kohalikele samasuguse tähtsusega kui Londoni Hyde Park (või Kadriorg meile). Roheline oaas oma mitmete puhkuse- ja ajaviitevõimalustega on ülipopulaarne kõigi hulgas, kes rahu, lõõgastust ja ilu otsivad. Siia tullakse nii üksi kui pere ja sõpradega, nii piknikule kui sportima. Arvestades fakti, et maa on Hollandis ülikallis, on linn sellesse suurde oaasi kõvasti investeerinud. Väidetavalt on Vondelpargi puude ja põõsaste kontsentratsioon ühe hektari kohta Hollandi kõrgeim. Siin on mitu kohvikut, restoran ja vabaõhuteater. Suviti korraldatakse pargis kergemuusika, rock- ja sümfooniakontserte ning teatrietendusi, siin esinevad komödiandid, miimid ja lasteteater. Lisaks Vondelpargile on kohalike elanike lemmikpaigaks, kus turistid ei ole veel jõudnud võimust võtta, Nieuwmarkti väljaku ümbrus ja trendikas Jordaani rajoon. Jordaan on tuntud oma boheemlasliku, pisut veidra ja mõnusa atmosfääri poolest. 17. sajandi lõpu ülerahvastatud slumm on tänapäeval üks koloriitsemaid rajoone oma kohvikute, bistroode, butiikide ja armsate majadega.

Parimad kunstimuuseumid

Amsterdamis on tänapäeval ilmselt kõige rohkem muuseume ruutkilomeetri kohta Kunstiaustajad peavad hädavajalikuks külastada nn. suurt kolmnurka – Rijksmuseumi, Van Gogh’i ja Stedelijk muuseumi.

Rembrandti ja teiste Hollandi kuldse ajastu meistrite töid võib näha Rijksmuseumis. Kes aga maalikunstist ei huvitu, võib siin vaadata kuulsat Delfti portselani, Aasia kunsti ja ka hiljuti uuendatud Hollandi ajalugu puudutavat ekspositsiooni. Maailmakuulsa maalikogu ja muude eksponaatide hulgas on muuseumis väljas Rembrandti hiigelmaal “Öine vahtkond”, millel on esmakordselt kujutatud inimesi teisiti kui üksteise kõrval seismas ning oskuslikult kasutatud valguse ja varju mängu. Just nimelt ja ainult selle maali päästmise tarvis põlengu või muu ootamatu õnnetuse korral on muuseumisse ehitatud spetsiaalne hooviga viiv torukanal.

Ka Van Goghi muuseum, asukohaga eelnimetatu ja Stedeljik muuseumi vahel, on nii kohalike kui ka turistide seas ülipopulaarne. Lisaks kunstniku enam kui 200 maalile ja 400 joonistusele on muuseumi teisel korrusel väljas teda ja tema töömeetodeid puudutavaid materjale raamatute ja arvutiinfo näol. Muuseumis on ka spetsiaalne raamatukogu, mis tegelikult valmis juba enne muuseumi. Raamatukogus on üle 23 tuhande dokumendi nii Van Goghi teoste kui 19. sajandi teise poole kunsti kohta.

Stedelijk, üks Euroopa tähtsamaid ja kuulsamaid moodsa kunsti muuseume, ei jäta kedagi külmaks. Muuseum on tuntud oma trendiloovate ja provokatiivsete näituste poolest. Samal ajal on huvipakkuv ka püsiekspositsioon. Monet, Chagall, Mondrian, Picasso, Kandinsky, De Kooning ja Cezanne on vaid mõned nimed, kelle töid muuseumis väljas.

Kõik eelnimetatud muuseumid pakuvad nii giidiekskursioone kui ka nn. audiotuure, kus külastaja saab väikese kõrvaklappidega varustatud kassettmängija. Iga kunstiteos on varustatud numbriga, mida mängijasse sisestades kuuleb infot antud teose kohta. Ajaloohuvilistele pakub kindlasti huvi Amsterdami ajaloomuuseum, kus on püsinäitus linna ajaloost alates aastast 1200 kuni tänapäevani

TuuleveskiKohalik kultuurimaastik on kirev ning kultuurikalender tihe, kuid mitte üleküllastunud. Oma muusikanälga saab rahuldada Amsterdami kuulsas kontserdisaalis Concertgebow, kuhu on küll suhteliselt raske piletit saada, kuid kus toimuvad ka tasuta nn lõunakontserdid. Et tuua Amsterdami muuseumidesse veelgi enam külastajaid, korraldati eelmise aasta lõpus sponsorite abiga nn. Muuseumiöö, millest loodetakse meeldiva talvise traditsiooni algust. Muuseumiööl oli mitukümmend tähtsamat Amsterdami muuseumi, botaanikaaed ja loomaaia akvaarium avatud kuni kella 01-ni. Tänavu on 21-22. aprill kuulutatud nn muuseumi nädalavahetuseks, mil paljudesse muuseumidesse on järjekordselt tasuta sissepääs. Ilmselt tuleks selleks ajaks Amsterdami rutata! Kel see aga võimalik pole, jääb vaid üle oodata sellise traditsiooni käivitamist ka Tallinnas.

Lugu on ilmunud ajakirja ESTraveller numbris märts/aprill 2001