Uudised ja reisilood

Covid-19 aegade algusest on olnud palju segadust terminitega. Tihti räägitakse karantiinist, mõeldes tegelikult eneseisolatsiooni. Teinekord peetakse tavakontaktseid lähikontaktseteks ja imestatakse, miks nad isolatsioonis ei ole. Vaatame need terminid üle. 

Karantiini ja eneseisolatsiooni terminite kõrval on tegelikult veel kolmas ja neljaski kategooria, nimedeks neil liikumisvabaduse piirang ja leevendatud liikumisvabaduse piirang. Karantiin iseenesest on aga üks eneseisolatsiooni tüüpe.

LIIKUMISVABADUSE PIIRANG

Liikumisvabaduse piirangute puhul ei saa inimene haigushüvitist, kui just tekkinud ei ole haigustunnused. Liikumisvabaduse piirang, millega võiksid tuttavad olla kõik reisisellid, kes on tulnud riikidest, kus haigestumus ületab 16 piiri 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul.

**11.09 tõstis Vabariigi Valitsus Soome, Läti ja Leedu nakatumise suhtarvu määra 25ni, millest alates nendest riikidest tulijatele kehtib 14-päevane eneseisolatsioon. Leevendus hakkas kehtima 14. septembrist.

Inimene võib Eestisse saabumisest 14 kalendripäeva jooksul elukohast või püsivast viibimiskohast lahkuda, kui

• ta on saanud selleks tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse;
• ta on sattunud oma elu või tervist ohustavasse hädajuhtumisse;
• ta teeb seda toidu, esmatarbekaupade ja ravimite soetamiseks.

Leevendatud liikumisvabaduse piirang

Septembrist on siin aga alternatiivne võimalus Euroopa Liidu nö punastele riikidele, kus nakatumisnäitaja on 100 000 inimese kohta kahe nädala jooksul üle 16. Erand seisneb selles, et Eestisse saabudes saab inimene teha koroonaviiruse testi. Kuni testitulemuseni rakendub inimesele eelpool kirjeldatud liikumisvabaduse piirang.

Kui test osutub negatiivseks, rakendub talle leevendatud liikumisvabaduse piirang.

See tähendab, et ta võib elukohast või viibimiskohast lahkuda, kui ta

• On saanud korralduse või loa tervishoiutöötajalt või politseiametnikult;
• Kui tema elu või tervis on ohus;
• Kui täidab edasilükkamatuid ja vältimatuid töökohustusi (otsustab tööandja);
• On vaja hankida igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku ja muul viisil ei ole see võimalik;
• Viibib õues ja väldib täielikult kontakti teiste inimestega.

Olnuna vähemalt 7 päeva leevendatud liikumisvabaduse piirangu all, võib inimene teha uue testi. Kui see osutub negatiivseks, on tal vabadus naasta tavapärase elu juurde.

ENESEISOLATSIOONI ERINEVAD VORMID

Esmalt oluline erisus: Eneseisolatsiooni puhul saab erinevalt liikumisvabaduse piirangust igal juhul haigushüvitist.

Eneseisolatsioonil on olemas rangem ja leebem variant. Kui sinu COVID-19 proov on osutunud positiivseks, on tegu eneseisolatsiooni rangeima vormi ehk karantiiniga.

See tähendab, et püsivast viibimiskohast võid lahkuda vaid kahel juhul:

• Kui oled on saanud selleks tervishoiutöötaja või politseiametniku korralduse
• Kui oled sattunud elu või tervist ohustavasse hädajuhtumisse

Kui sind käsitletakse koroonaviirust kandva isiku lähikontaktsena, kehtestub sulle eneseisolatsiooni leebem vorm, mida ei ole õige karantiiniks kutsuda.

See tähendab, et sa võid oma viibimiskohast ajutiselt lahkuda üksnes

• igapäevaseks toimetulekuks hädavajaliku hankimiseks, kui see muul viisil ei ole võimalik. Hädavajaliku all mõeldakse eelkõige toitu ja ravimeid. Sel juhul peab inimene võtma kasutusele kõik meetmed, et viiruse võimalikku levikut tõkestada, sh kasutama näomaski, kasutama kindaid või desinfitseerima käsi, hoidma distantsi teiste inimestega ning valima kodust lahkumiseks sellise kellaaja, kus on teiste inimestega kokkupuutumise võimalus väikseim.

LÄHIKONTAKTNE JA TAVAKONTAKTNE

Koroonaviirusega kokkupuutunud inimesed jagunevad kaheks.

Lähikontaktne on isik, kes

• elas samas majapidamises COVID-19 haigega;
• on olnud otseses füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
• on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhinud, aevastatud, kasutanud patsiendi salvrätti paljaste kätega);
• on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (sh söögiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
• viibis transpordivahendis sümptomaatilise COVID-19 haige läheduses, sh
• isikud, kes istusid samas reas ja 2 rida ees- või tagapool,
• COVID-19 haige reisikaaslased ja hooldajad.

Tavakontaktne on isik, kes

• On haigestunuga kokku puutunud avalikus ruumis, kuid ei vasta eelmise loetelu kriteeriumitele;
• Jälgib oma tervist Terviseameti soovitusel ise.

Allikas: Delfi