Uudised ja reisilood

Vahel veab meil Estraveli blogipidajatel hullumoodi ja leiame mõne külalisautori, kes on nõus oma reisimuljeid ka suurema publikuga jagama. Täna kostitame teid Riin Lihti muljetega retkelt Everesti baaslaagrisse. Paik täis kultuuri, uskumusi ja puhast ilu… kes sinna minna ei tahaks?!

No muidugi ei hakka ma siinkohal rääkima maailma kõrgeima mäe tipu vallutamisest. Mina, tavaline inimene, ei tahagi seda oma elus saavutada. Küll aga tahan ma saada värvikaid elamusi, näha paiku, mida kõik ei ole näinud, ja mõelda vahelduseks suuri mõtteid. Selleks on Himaalaja küll õige koht.

Tempel (Foto: Riin Liht)

Aasia-šokk

Sattudes üleöö korralikust Euroopast Aasiasse, võib tabada kerge šokk sealsest korrapäratusest. Hullumeelne liiklus, kus bussid, rikšad, inimesed ja lehmad on kõik sõiduteel oma asja ajamas ning neid on rohkem kui liiga palju. Räpasus olmeprügist, mis visatakse lihtsalt maha ja aknast välja. Kerjused, kellele raha andmist taunivad juba valitsuse infolehed lennujaamas, ehkki tegu on omalaadse ärimudeliga. Kõike saadab meeletu lärm. Vaiksed hiirekesed selles maailmas ellu ei jää.

Everesti baaslaagri matk on läbitav kõigile

Peab ainult tahtma ja loomulikult peab matkamine ka meeldima. Seda tuleb küll arvestada, et muud transporti sellel teekonnal ei ole kui oma kand ja varvas. Kuid kogu tee kulgeb mööda korralikku rada, mis tõusudel on koguni treppidena. Isegi rippsillad on tugevate trossidega raudehitised. Ohtlikku raja mõistes küll ei ole. Ainus raskus on kõrgus, kuhu tuleb minna. See nõuab füüsilist pingutust ja ka enesetunne võib sind ootamatult alt vedada. Sellisel juhul võid jääda mõnda teemajja grupi naasmist ootama.

Matkal (Foto: Riin Liht)

Himaalaja spirituaalsus

Tõmbad kopsud puhast kerget õhku täis ja rassid edasi, vahepeal täidad veenõu mäeküljelt vulisevast ojakesest ja jood sõõmu. Suured mägijõed kohisevad taamal. Sinust mööduvad sherpad kandamitega, mis on kordades suuremad su seljakotikesest, aga ikka ei suuda sa nendega tempot hoida. Ja teised sherpad tulevad vastu ning ütled neile “namaste” ehk tere nepali keeles.

Loodus on lummav. Just siinsamas ongi kohe need valged lumised mäetipud, pehmed pilvepuhmad tippude taga kinni. Okaspuud oma imelike püstiste käbidega. Ja rododendronite salud, mis kahjuks sügisel ei õitse, kuid ikkagi on neid metsikuna ja nii võimsatena imelik kohata. Teekonda saadab veevulin või lausa möirgav kohin kas kiirevoolulisest mägijõest või mõnest kosest.

Teel möödud sherpa küladest, kus punapõsksed naised, mehed ja lapsedki nokitsevad midagi teha kas põllul, kodus või ehitusel, mitte keegi ei istu niisama. Laste tavapärane kohustus paistabki olevat jakisõnnikust ja saepuru-heinasegust kookide tegemine ning nende kuivatamine. Sellest saab hea küttematerjali, sest ööd on siin külmad. Kogu materjal tuleb mägedes lõpuni ära kasutada, sest kaupa kui sellist on raske kätte saada. Üldjuhul tassitakse see sherpade seljas kohale – riis, liha, puit, joogid, ehitusmaterjal jne.

Sellel teekonnal möödud mitmetest stuupadest ja graveeritud palvetega kiviplaatidest ning palveratastest. Sind valdab headuse tunne. Selles kohas puuduvad inimlikud negatiivsused – nepaallased on ääretult meeldivad, külalislahked, tagasihoidlikud ja isegi alandlikud. Kui su kõrval kõrgub üle 7000 meetrine mägi, siis ei saagi muud moodi ellu suhtuda kui kerge aupaklikkusega. Kadedusel, kiuslikkusel, ebameeldivusel ja isegi rahal ei ole vähimatki tähtsust. Loodus on siin kõigest võimsam.

Teekonnale jääb ka buddha mungaklooster, kuhu on võimalik sisse piiluda. Munkade palvus on niivõrd võimas, et tekitab siiani judinaid.

Palveplaadid by Riin Liht

Õdusad teemajad

Õhtud matkal mööduvad teemajades omakeskis või teiste ränduritega kogemusi vahetades. Jutuvada kõrvale käivad tihti ka ingveritee, riisiviin või õlu ja mõnus õhtusöök. Vahest võetakse laulujorugi üles või mängitakse lauamänge. Ja kui päike õhtul kella kuue ajal mäe taha peitu poeb, siis on ka endal aeg end sooja magamiskoti sisse kerra keerata, et järgmisel päeval taas reipalt seiklusele vastu astuda.

Kathmandu segapuder

Nepali  pealinn Kathmandu on segapuder budismi ja hinduismi traditsioonidest ja ajaloost. Suurlinn, mis asub mägede külje all orus, vaevleb meeletus leitsakus, kuid see ei peata ülienergilisi tänavakaubitsejaid. Vanalinnas jagub kohaliku käsitööga kauplejaid rohkem kui jõuad vaadata. Sallid, ehted, riided, kampsunid, raamatud, maalid, kotid ja matkatarbed – siit leiab kõike. Mõnusad restoranid pakuvad aasiapärast toitu ja ei puudu ka vaatamisväärsused – ahvide tempel, kauni neitsi kindlus, erinevad templid või ka igapäeva elu juurde käivad matuserituaalid.

Seda kõike ja rohkemgi veel saad kogeda Seikluskliiniku oktoobrikuisel matkal Everesti baaslaagrisse.