Reisiärevus – mis see on ja kuidas sellega toime tulla?

03.07.2012
Anu Vane

Reisida – see tähendab avastada tundmatut. See ongi reisimise kõige põnevam osa. Samal ajal aga on see ka osa, mis tekitab paljudes inimestes ebakindlust. Eks see kõditus kõhus ole ju omamoodi nauditavgi, kuid kui ärevus enne reisi häirivaks muutub, on siin paar nõuannet, kuidas olukorda mõnusamaks muuta.

Suurlinn võib tuntuda väga hirmutav, eriti kui tähestik on samuti  võõras

Inimesed, kes kalduvad muretsema, kipuvad seda enam tegema just ebamäärastes olukordades, ütleb kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus (psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuse Sensus). Reisides on ebamäärasust alati enam kui kodus ning osa inimesi loobub seetõttu reisimisest täielikult.

Et reisiärevus ei muudaks Sind sunnismaiseks, leiad siit Lonely Planeti veebilehelt pärit ja eesti keelde kohandatud soovitused, millest on  reisiärevuse leevendamisel kindla peale kasu. Loo lõpus toome Sinuni Katri-Evelin Kalause selgitused, miks reisiärevus üldse tekib.

Lonely Planet soovitab reisiärevuse vastu

1. Vali sihtkoht, mis Sulle tõesti sobib. Kui tunned end hästi suurlinnades, ei tasu Alaskale sõita. Kui Su hing on rahul puhtas looduses, tunned end Mumbais ilmselt üsna närviliselt. Kui lähed reisile esimest korda, vali hästi tuntud turismisihtkoht, kus leidub midagi igaühele. Nii võid kõike proovida ja saad enne järgmist reisi teada, mis Sulle tegelikult meeldib ja sobib.

Kindlasti ei tasu ette võtta sihtkohta, mis käib Sulle selgelt üle jõu. Kui oled enne ainult Kanaaridel suurtes kuurortides liikunud, võib Mount Everesti matk olla veidi liiga ekstreemne. Aga kui oled enne näiteks Alpides matkanud, kujutad enda koormustaluvust juba paremini ette ja hüpe poleks liiga suur.

2. Võta sõber reisile kaasa! Ärevus ei armasta seltskonda, nii et reisi koos pere ja sõpradega. Reisikaaslast vali hoolega, sest tavapärasest erinevad olud võivad ka kõige tugevama suhte proovile panna. Mõnus reisikaaslane on inimene, kes on hea suhtleja, tahab ise ka väga reisile tulla ning ei kannata reisiärevuse all rohkem kui Sina.

Hea sõbraga on reisil turvalisem

3. Ära tee liiga suuri plaane! Pole mingit mõtet kiirustada linnast linna ja vaatamisväärsuse juurest vaatamisväärsuse juurde, nii et midagi rahulikult vaadata ei jõua ja kogu aeg pead mõtlema, kas ikka jõuad õigeks ajaks järgmisesse öömajja. Pigem võid plaani võtta vähem ning kui aega üle jääb, siis tee peal huvitavates kohtades peatusi teha. Vaba kulgemine laseb Sul reisi nautida!

4. Valmistu korralikult! Loe sihtkoha kohta reisifoorumitest ja Lonely Planeti raamatutest. Broneeri hotellid ja ekskursioonid juba ette. Tänapäeval saad põhimõtteliselt kõike veebist broneerida, aga alati tasub Trip Advisorist või Lonely Planetist ka teenusepakkuja kohta tausta uurida. Nii on Sul kohapeal kindlam tunne ning Sa juba tead, mis on ootamas.

5. Ära suhtu pakkimisse paaniliselt! Kas võtta jakk või mitte? Milline kleit võtta ja milline jätta? Need on asjatud mured, ajad end sellega lihtsalt närvi. Mis siis, kui mõni asi maha jääb? Kui Sa just Lõunanabale ei reisi, on Sul vaja ainult kolme asja:

  • ID-kaarti või passi (kus sees on vajalikud viisad),
  • rahatagavara (lisaks deebet- ja krediitkaart) ning
  • hädavajalikke reisidokumente (lennupileti väljatrükk, rongipilet, reisikindlustuse poliis hädaabinumbritega jne).

Need kolm vaala on kõige alus, muuta saab kenasti hakkama. Ja kui selgubki, et ilm sihtkohas on külmem kui oodatud, osta kohapealt uus jakk ning saad selle pärast suveniirina kaasa võtta!

Reisiärevusest professionaali pilguga

Mida reisiärevus endast kujutab?
Ärevus ja hirm on täiesti normaalsed tunded olukordades, mis on uudsed, ootamatud, põnevad või väljakutsuvad. Hirm peabki tekkima, et hoida meid reaalsest ohust eemal. See on väga vajalik tunne!

Mõnikord võib teelt eksida, aga sellest ei tasu endast välja minna. Igast olukorrast on lahendus!

Ülemäärane hirm tekib sageli irratsionaalsetest negatiivsetest ennustavatest, sageli ka katastroofilistest mõtetest. Need on tüüpilised „äkki, mis siis saab, kui…” mõtted. Äkki me ei jõua õigeks ajaks lennujaama. Äkki me ei leia oma hotelli üles. Äkki lennuk kukub alla… Kui inimene neid mõtteid väga usub, siis tekibki hirm.

See aga väga ebameeldiv kehaline tunne, millega kaasnevad südame löögisageduse tõus, hingeldamine, higistamine, ebameeldiv pingetunne kõhus, värinad, ebareaalsustunne. Ebamugavustunde ennetamiseks hakkavad inimesed sageli vältima olukordi, kus vastik tunne tekib.

Millised on põhilised ärevusetekitajad, mida inimesed pelgavad?
Peamised ennustavad negatiivsed mõtted, mis reisimisega seoses hirmu tekitavad, puudutavad enda või lähedastega juhtuvaid õnnetusi ja haigestumist (Äkki jääme haigeks, mis siis saab, kui ma matkal jala murran, äkki varastatakse mu raha ära jne).

Sageli kardavad inimesed ka seda ebameeldivat ärevuse kehalist sümptomaatikat ennast, kuna usuvad, et see seisund võib endaga kaasa tuua kohe-kohe juhtuva katastroofi, näiteks minestamise või infarkti. Sellisel juhul on tegemist paanikahooga, mis on küll väga vastik tunne, aga läheb alati ise üle.

Kuidas kommenteerid Lonely Planeti soovitusi reisiärevuse maandamiseks?
Nõuanded on mõistlikud. Kogu ettevalmistus on vajalik, kui seda tehakse mõõdukalt. Arvestada tuleb ka sellega, et võimalus ebaõnnestumisteks on alati olemas (ka siis, kui jääme koju), kuid sellega võiks tegelda alles siis, kui see juhtub.

Ülemäärane muretsemine viib sageli ülemäärase kontrollimiseni või lausa reiside vältimiseni. Nii näeme meie oma töös ka selliseid inimesi, kellel kõikvõimalikke haigusi ennustades on kaasa võtnud teisegi reisikoti ainult ravimite tarbeks. Osa inimesi loobub lastega mereäärsetest puhkustest, sest nad kardavad, et lastega võib vee ääres õnnetusi juhtuda. Osa inimesed reisib ainult maad mööda, kuna on veendunud, et lennuk kukub alla. Ilmselgelt on see katastroofiline mõtisklemine, millest tingitud ülemäärane hirm viib ebakohase käitumiseni.

Tühistatud lend võib plaanid pea peale keerata

Leidub Sul lisasoovitusi, et mida veel võiks mõelda või proovida?
Väga oluline on oma hirmu aktsepteerida. Hirm on normaalne tunne, mis reaalselt ohtlikes olukordades peab tekkima. Ohu realistlikkust tuleks hinnata, konsulteerida näiteks vajadusel mõne spetsialistiga, kes on varem samas kohas käinud, tunneb tingimusi jms.

Samuti väga oluline on hinnata ülemäärase hirmu põhjuseid ehk siis mõtteid oma peas. Vaadata seda, mida ennustatakse ja milliste käitumisteni see viib. Ettevalmistus peaks lähtuma ikka objektiivsetest asjaoludest, mitte katastroofilistest mõtetest. Nendel kahel tuleks vahet teha. Mõte on ikka ainult mõte – isegi siis, kui me seda väga usume.

Reisi ajal tasuks mõtted oma peas üldse rahule jätta, et tähelepanu ikka toredate reisitegevuste juures saaks olla. Ka huvitav ja sündmusterikas reis võib olla ebameeldiv, kui pidevalt negatiivseid mõtteid peas kerida. Oluline on hoida oma tähelepanu „siin ja praegu” toimetuste juures.

Kuidas leevendada äkilist lennuhirmu või ärevust, mis vahetult enne lennukile istumist ähvardab jalad alt niita?
Ükski ärevus ei „niida jalgu alt”. Aeg-ajalt inimesed küll usuvad, et see juhtub, kuid see on ainult üks katastroofiline mõte sellesama väga vastiku, kuid üldse mitte ohtliku ärevuse kehalise sümptomaatika kohta. Ärevust tuleb aktsepteerida, lubada tal olla ja tegeleda edasi samade tegevustega, mis parasjagu pooleli. Ärevus langeb ajas alati ise, tema endaga pole vaja midagi spetsiaalselt tegema hakata.

Oma lennureisi võiks planeerida, lugemist kaasa võtta vms. Kui ärevus tekib, võikski tegeleda edasi nende planeeritud tegevustega. Lugeda, rääkida juttu kaaslasega vms. Hirm langeb siis ise. Ilusat reisi!

Küsimustele vastas kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus (psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuse Sensus).
Fotod: iStockphoto

Kommentaarid:

  1. Laine

    Tere! Kuulsin Teie väga lootust andvat juttu raadiost 28.märtsil. Olen hädas käte värisemisega. Tundub, et närvisüsteemi viga. Kui lähen seltskonda ja kardan,et teised märkavad minu viga,siis läheb asi nii hulluks,et ei saa süüa,ega ammugi kirjutada. Olen nüüd kasutanud enne minekut Xanaxit, mis veidi aitab. Kas see on mõtekas või on midagi paremat. Neuroloogi poolt kirjutatud Coaxil veidi aega aitas. Kas peaks uuesti seda võtma? Ma ei tea, kas see jutt jõuab Teieni, aga maili aadressi ma ei leidnud, kuhu kirjutada