Livignot on nimetatud „Itaalia Tiibetiks” tema mägede eripära tõttu. Ta on üsna Šveitsi piiri ääres 1800 m ü.m.p. asuv üks piirkonna suurimaid suusakeskusi. Kuurort pakub häid tingimusi laiadel XXL nõlvadel sõitmiseks.
Tõstukeid ja laskumisi on Livignos igale maitsele, kõrgeim tõstuk viib lausa 2798 m kõrgusele. Enamus laskumistest on kõrgemal metsapiirist. Livingos on tõepoolest suurepärased suusavõimalused, mõnus atmosfäär, hinnataseme poolest pole ta eriti kõrge ja kõige tipuks on seal tax-free ostuvõimalus.
Öeldakse, et raskem on Livignos saada liiter piima, kui liiter dzinni.
Külas on ohtralt restorane ja baare, mis meelitavad oma päikeseterrasside ja lamamistoolidega. Livigno on tuntuks saanud eelkõige kui noor ja muretu kuurort, ta pole mingi uhke kallis keskus, vaid hea väärtusega puhas rõõm suusatamisest. Ka lumelauduritele on Livigno väga sobilik, sest palju on puuderlumega kaetud fantastilisi off-piste võimalusi. Muuseas, Livigno üks osa nimega Trapalle, on Euroopas merepinnast kõrgeimalasuv püsiasustatud koht (1900-2250 m).
Bormiosse tulid kunagi vanad roomlased kuulsate termaalvete pärast. Täna kohtab siin aga palju turiste, kes maalilist itaalia olustikuga linnakest imetlevad ning talvel tulevad siia „mäehundid” Cima Bianca maailmameistrivõistluste tasemel radasid vallutama. Bormio asub Livignost umbes 35 km kaugusel. Seega ei saa lasta võimalust käest ja mõnel päeval ka Bormio laskumistel suusa/laua-rõõmu nautida. Kuurort asub 1792 m kõrgusel merepinnast. Suusakeskus on rohkem ehk sobilik neile, kellele meeldib tõusta mäe tippu ja siis pikalt laskuda alla uuesti keskusesse. Keskmise tasemega suusatajad naudivad Bormio nõlvu ehk kõige rohkem. Pista Stelvio laskumisel toimusid 1995.a ja 2005.a meeste MM-võistlused mäesuusatamises.
Termaalvete kasulikkust oskasid hinnata juba vanad roomlased. Üheksa termaalvete allikat, millest jõuab maapinnale 38 kuni 41 kraadine vesi, toidavad Bormio terme. Ka kaasaegsed „suusahundid” oskavad peale pikka päeva mägedes terme hinnata.