🎁 JÕULUKUU ERI: majutusega spaapuhkus kahele al 39 €. Vaata pakkumisi »
24/7 klienditeenindus
(+372) 6 266 266

Rongireisija ABC

24.07.2013
Svea Lillepalu

Rongiga reisimine on tegemas comebacki ning selle üle võib vaid rõõmu tunda. Tihtipeale on rongiga punktist A punkti B sõitmine kiirem, mugavam ja ka soodsam kui näiteks lennuki, bussi või autoga. Jagame oma sõpradega head nõud, mida rongireisil silmas pidada.

Miks reisida rongiga?

  • Aja kokkuhoid. Lennujaamas peab olema juba vähemalt kaks tundi enne väljalendu, kuid rongijaamas piisab täiesti poolest tunnist. Suuremates linnades tasuks arvestada isegi 45 minutiga, sest sealsed rongijaamad on väga suured. Näiteks Londoni ja Pariisi vahel sõitva Eurostari check-in lõpeb juba 45 minutit enne rongi väljumist.
  • Ligipääs. Rongijaamad asuvad üldjuhul kesklinnas ning hoiavad kokku lennujaamatranspordile kuluva raha.
  • Paindlikkus. Paljudele rongidele on võimalik osta flex pileteid ehk selliseid pileteid, mis ei ole seotud ühegi kindla kellaaja või rongiga. Kindel on ainult marsruut ja pileti kehtivusaeg, mis üldjuhul on 1 kuu.
  • Pagas. Rongides ei ole pagasile niivõrd karme reegleid kui lennukis. Eripagasi ehk suuskade ja jalgratta vedu on siiski üldjuhul lisatasu eest ning nende transportimise võimalikkust tuleb alati enne reisi uurida. Ka ei kehti rongis paljudele lennureisijatele peavalu tekitavad käsipagasi reeglid. Eriti hea on see näiteks väikelaste vanemate jaoks.
  • Mugavus. Euroopas sõitvad rongid on üldjuhul väga mugavad ja pigem uuemate killast. Väga paljudes rongides on olemas restorani või kohviku vagun, kus soovi korral keha kinnitada ning ka WiFi ühendus.

Pane tähele!

  • Reisidokumendid. Euroopa Liidust välja sõites peab alati ka pass kaasas olema. Kui läbid mitut riiki, siis on igal piiril kontroll. Tähelepanu tuleb pöörata ka viisanõuetele. Näiteks sõites rongiga läbi Valgevene on Eesti passi omanikule kohustuslik transiitviisa olemasolu – seda isegi juhul, kui seal tegelikult ei peatuta.
  • Rongijaamad. Suuremates linnades võib olla mitu suurt rongijaama. Näiteks Pariisis ja Londonis on neid lausa kuus tükki ja kusjuures pearaudteejaam ei ole neist ükski.
  • Vargad. See on paratamatus, et taskuvargaid leidub kõikjal ja suured rongijaamad, kust päevas käib läbi kümneid ja kümneid tuhandeid inimesi, on nende meelispaigaks. Seetõttu tasuks alati silmad ja kõrvad lahti hoida, et ikka kõik asjad rongi peale ja sealt maha saaksid. Väga tähelepanelik tuleks olla ka rongi oodates.
  • Loomad. Kuigi rongiga reisimisel ei kehti niivõrd ranged tingimusedkui lennukiga, siis koduloomade tansportimisega on siiski lood suhteliselt sarnased. Enne piletiostu tuleks alati uurida, kas rongis on loomad lubatud ja millistel tingimustel.
  • Istekohad. Pikamaa rongidel on võimalus istekoht ette broneerida ja see on vägagi soovitatav. See hoiab ära võimaluse, et keegi sind istmelt püsti kupatab ja sa uut kohta otsima pead hakkama. Öörongides ja paljudes Euroopa kiirrongides on iste- või magamiskoha broneerimine kohustuslik.
  • Rootsis rongiga sõites peab alates eelmise aasta lõpust olema pilet alati ette ostetud. Selle vastu eksides ootab ees reisieelarvesse paraja augu lööv trahv.
  • Soome rongifirma VR autorongid on eestlaste seas väga populaarsed ja seda eriti talvisel ajal, kui Jõuluvana juurde sõidetakse. Autorongis kohta broneerides on ülimalt tähtsad auto mõõtmed. Broneeringus olevad autoandmed peavad olema kooskõlas auto tehnilise passiga. Kõige tähtsam on see, et auto kõrgus oleks lubatud piirides, sest vastasel juhul jääb auto lihtsalt maha.

Hea idee reisisellidele!

Interraili passid, mis annavad õiguse sõita rongiga erinevates Euroopa riikides vastava arvu päevi. See on ideaalne võimalus lühikese aja jooksul näha ja kogeda võimalikult palju. Vaata lähemalt Interraili rongipasside hindu.

Nagu näha on rongiga liiklemine lihtne ja mugav. Peale aja ja raha kokkuhoiu on rongiga reisimise üheks plussiks veel see, et peale pilvede näeb aknast ka palju muud. Millised on Sinu kogemused Euroopas või mujal maailmas rongiga sõitmisel?
__________________

Ilmunud ka Facebookis G4S “Julged hoolida?” lehel.
Fotod: iStock, ACP Rail

Kommentaarid: