Uudised ja reisilood

Helle-Mai Pedastsaare kavatsus enne Lõuna- Ameerika reisi vähemalt hispaania keele alged omandada jäi viljatuks plaaniks, aga mõnda sõna ta siiski teadis. Teade lennujaamas, et pagas saabub võib-olla mañana, lasi paista, et tutvus Boliiviaga saab natuke viletsa alguse.

Kuidas teile meeldiks uinuda savist hütis, mille seina tagant kostab öösiti kriiskamist, justkui oleks verejanuline vampiir aia vahele kinni jäänud?
Tere tulemast metsikusse Aafrikasse, kutsub seal esimest korda käinud Annekreet Heinloo.

Kaido Haagen astus sammukese lähemale üheksa-ametilise Hunt Kriimsilma staatusele ning asetus seekord ämmaemanda või siis täpsemalt ämmaisanda rolli. Sünnitusabi ei saanud siiski mitte väikesed inimlapsed, vaid sootuks ebaharilikumad olendid – merikilpkonnad.

Lapimaa on üks Euroopa hajusama asustusega paiku, kus kohalike jutu järgi valitseb sarnaselt esimeste ülemerekolooniatega suur puudus naistest ning kohalikud mehed käivad neid väidetavalt üle piiri Venemaalt ja viimastel aastatel isegi Taist juurde toomas. Margus Ots käis seal koos sõbraga aga kalu lantimas.

Vulkaanid, draakonid, lendkoerad, troopilised õied, võitlevad kuked, templid, ohvrid, palved ja tseremooniad, heledad liivarannad ning möllavad ookeanilained – erinevaid nägusid on Balil sama palju kui plumeeriapuul õisi. Millised neist kõige rohkem meelde jäid, kirjutab meie hea klient Monika Vellend.

Kui sõpradele ütled, et lähed keset suve Lapimaale, vaatab kaheksa kümnest sind üpris kahtlustavalt. Mis Lapimaa eestlasele eriliseks suvesihtkohaks teeb?

Mirjam Matiisen ei ole turist, vaid elab siin. „Siin“ on Irkutsk Ida-Siberis, kus ta töötab Euroopa Vabatahtliku Teenistuse kaudu Baikali järve kaitsvas keskkonnaorganisatsioonis.

Kus elavad pingviinid? Pooled vastajatest pakuvad kindlasti Arktikat, teine pool aga Antarktikat. Viimastel on õigus – osaliselt. Tegelikult elavad pingviinid ka ekvaatoril (ja isegi sellest pisut põhja pool), nimelt Galápagose saartel.

Eelmisel suvel Lääne-Euroopat tabanud kuumalaines vaeveldes otsustas Kadri Kool otsida jahedust Austria mägedest. Ent võta näpust, 35kraadist leitsakut ei suuda leevendada mäed, rohked jäätised ega higistavatest klaasidest joodud lahe vein. Ühe koha ta lõpuks leidis, kuid oodatud muinasjutumaale viis tõeline kannatuste rada.

Kunagi lapsepõlves meeldis mulle väga raamat pealkirjaga “La Tortuga”. Seal sõitsid kaks noort ameeriklast amfiibautoga läbi Ameerika. Alustasid Alaskalt ja jõudsid pärast kuudepikkust seiklust välja Tulemaale, kus teisel pool Magalhãesi väina lõppes tee müstilise nimega linnas. Sealt edasi ei olnud enam midagi peale Antarktika. Ushuaia oli maailma lõunapoolseim linn…