IX sajandil sai Kairouan riigi pealinnaks, tänu millele tehti linn väga kauniks ja sellesse ehitati juurde palju olulisi hooneid. Maailma islamiusuliste religioosses hierarhias on see linn praegu tähtsuselt neljandal kohal (esikolmikus on Meka, Medina ja Jeruusalemm).
Linna suurim mošee on nime saanud araabia väejuhi Okba inb Nafi järgi, kes legendi kohaselt allikast kuldse kannu leidis. Mošee on kõige vanem ja eristiililisem mošee terves Aafrikas. Mošee siseõue ehivad Roomast ja Bütsantsist toodud kaunid sambad.
Linna teine vaatamisväärsus on linnamüüri äärde IX sajandil rajatud basseinid. Basseinide lähedal on mošee, kuhu on maetud prohvet Muhamedi isiklik juuksur Sidi Zachib, kel olevat olnud kolm karva prohveti habemest. Siin tasub külastada ka Kolme ukse mošeed – mauri-andaluusi arhitektuurimälestist IX sajandist. 100 meetrit eemal asub kuulus allikas, millest leiti kuldne kann. Sisse tasub astuda ka islamikunsti rahvusmuuseumisse.
Kairouani loetakse ka vaipade, ent mitte pärsia, vaid araabia vaipade pealinnaks. Siit leiab vaiba igaüks vastavalt oma rahakotile. Kõige kallimad vaibad on siidist.
Kairouan on tuntud ka kui Tuneesia maiustustepealinn. Ehkki Tuneesia erilisi küpsiseid saab maitsta terves riigis, kinnitavad linnaelanikud, et Kairouanis on need parimad. Küpsiseid valmistatakse jämedast mannast ja meest, sageli on sisse pandud ka dattel.
Tuneesia on ehe näide aastatuhandete jooksul segunenud vahemerelikust ning araabiapärasest mentaliteedist. Selles suhteliselt pisikeses Põhja-Aafrika riigis kohtate üllatavalt palju hästi säilinud vaatamisväärsusi – Rooma-aegsetest varemetest berberite koobaselamuteni välja.
Loe edasi...