24/7 klienditeenindus
(+372) 6 266 266

Ooper – reisile lipsu ja õhtukleidiga kohvris

15.02.2014
Helen Ennok / Estraveller

Ooperikülastus võib iseenesest ollagi mõne reisi põhieesmärk, kuid ka neil, kes nii suured kultuurigurmaanid ei ole, tasub oma (linna)puhkust rikastada õhtuga mõnes rohkem või vähem kuulsas ooperimajas.

Kui kedagi armastad, siis mine temaga ooperisse, öeldakse filmis “Two lovers”. Niivõrd eriline ja muidugi romantiline on see ooperimajade võlumaailm. Suurejooneliste fassaadide taga avanevad veelgi kaunimad interjöörid, kus ilusti riides ja sätituna ringi jalutades tuleb uhkes atmosfääris erakordne tunne peale küll, kõnelemata elamusest, mida pakuvad laval haarava muusika saatel esitatavad lood.

Ooper on kõrgkultuuri primadonna ja tõsi küll, mitte kõigile maitse järele. Siinkohal passib aga tsiteerida Pariisi rahvusooperi direktori Nicolas Joeli sõnu: “Ooper ei ole mingisugune ekstravagantsus. Ooperisse minek tähendab, et läheme vaatama ja kuulama üht kunstiteost, see on nagu muuseumisse minek. Ooper on kunst ning kunst on niisama tähtis kui õhk ja vesi. See aitab meil oma emotsioonide maailmaga tegeleda ja sisemiselt kasvada. Usun, et ooper teeb meist paremad inimesed.“

Ooperiga seostatakse küll enamasti elitaarsust, glamuuri ja luksust, kuid samahästi võib see olla lihtsalt hea meelelahutus. Kui tänavad ja väljakud kattuvad õhtu saabudes pimeduse looriga ning päevane linnakära vaibub, algab teatrites uus elu. Istud seal nagu ajamasinas ja lendad teise maailma endale huvipakkuvat vaatama-kuulama. Võluv õhtu erilises atmosfääris diivasid ja tenoreid kuulates on lipsustatud härradele ja kaunitele daamidele kindlustatud.

Mängukavad on enamasti mitmekesised ning valida saab klassikaliste ja nüüdisaegsete meistriteoste, koomiliste ooperite ja traagiliste tükkide vahel. Ooperimajad pakuvad kergematki kraami, nagu operetid ja muusikalid, tantsuteatris näeb nii klassikalise kui ka modernballeti etendusi ning lastele ja kogu perele leidub igasuguseid erinevaid lavastusi.

Maailmakuulsatest ooperimajadest on Euroopas kõige tuntumad Viini Riigiooper, Milano La Scala, Pariisi Rahvusooper, Berliini Riigiooper, Royal Opera House Londonis, samuti ainult Wagneri mängimisele pühendunud Bayreuthi ooperimaja Saksamaal. Meist kaugemale, üle ookeani jäävad Metropolitan Opera New Yorgis ja 20. sajandi arhitektuuri suurteos Sydney ooperimaja. Kuninglikud ooperiteatrid uhkeldavad Stockholmis ja Kopenhaagenis, soomlastel on aga moodne Helsingi ooperimaja. Läti rahvusooper Riias oma ilusas ajaloolises hoones kumab pärlina kees ja eks ole külastamist väärt ka meie enda äsja 100. sünnipäeva tähistanud rahvusooper Estonia.

Ooperimajad pakuvad ka võimalust tulla päevasel ajal oma majadesse lihtsalt ekskursioonidele, mil pääseb tavaliselt ka lava taha. Lisainfot vaata teatrite veebilehtedelt.

Viini ooper

1. Viini Riigiooper

Viin on linn, kust ilma ooperi- või kontserdikülastuseta lahkuda ei sobigi, muusika on siin elu niivõrd olemuslik osa. Selle krooniks on Viini Riigiooper linna ajaloolises, impeeriumiaegade hiilgusest tulvil südames.

Viini Riigiooper (Wiener Staatsoper) ei ole kuulus mitte ainult selle poolest, et tegemist on ühe maailma toimekama ooperimajaga, kus esietendub kõige rohkem tükke aastas ning kus antakse kõige rohkem etendusi hooajal, vaid ka selle poolest, et iga etendust saadavad kuulsad Viini Filharmoonikud, keda meie näeme traditsiooniliselt 1. jaanuaril ETV-st. Hooajal toimub Viini Riigiooperis etendus pea igal nädalapäeval. Kahes tükis näeb laval ka Eesti bassi Ain Angerit.

1869. aastal valminud ooperimaja ise lööb samuti pahviks. Imekaunid marmorist trepikojad, suursugused mõnusat mahedat valgust loovad lühtrid, maitsekad maalid, skulptuurid, kaunistused, kõik kokku üks suur kunstiteos.

Kord aastas muudetakse kogu Viini ooperimaja ballisaaliks, kui toimub peen Viini ooperiball, suur valsitaktis seltskonnaüritus prominentsete isikute osavõtul.

Katatonia82 | Dreamstime.com

La Scala ooperimaja

2. Milano La Scala

Moemekas Milanos asuv La Scala ehk Teatro alla Scala on ajalooliselt ehk kõige kuulsam ooperimaja maailmas. Selle laval on viimase 200 aasta jooksul laulnud kõik ooperiajaloo suurnimed, orkestrit on juhatanud kuulsaimad dirigendid. Ka praegu on La Scala üks maailma juhtivaid ooperiteatreid. Kunagi asus selle koha peal Santa Maria alla Scala nimeline kirik, mille järgi ristiti ka teater.

Kui La Scala fassaad on nii tagasihoidlik, et sellest võib kogemata möödagi jalutada, siis fuajee punasele vaibale astudes haarab ooperile kohane meeleolu kõiki kohe. Seejuures on La Scala Euroopa suurim teater, selle saal on 26 meetrit lai ja 27 meetrit kõrge ning mahutab umbes 2000 istekohta. Teatri akustikat peetakse erakordseks.

La Scala kehastab Milano ajaloolist ja kunstipärast olemust ning repertuaargi on pigem klassikaline vana ja hea. Siin etenduvate kuulsate 19. sajandi ooperite nimekiri on pikk, äsja alanud hooajal on kavas näiteks “Aida”, “La Traviata”, “Lucia di Lammermoor”, ballettidest “Luikede järv”.

Viorel Dudau | Dreamstime.com

Garier’ palee ja teater

3. Pariisi Rahvusooper

Prantslased on oma ooperi üle mõistagi väga uhked ning nende rahvusooper Opera National de Paris enam ühte majja ära ei mahugi. Ajaloolisele kaunitarile Palais Garnier’le ehk Garnier’ paleele lisandus 1989. aastal Opera Bastille, moodne graniidist ja klaasist ehitis kunagise Bastille’ vangla lähistel.

Kui Garnier’ teater 1875. aastal avati, siis kirjutasid kriitikud, et etendusi ei ole siia vajagi, sest hoone ise on üks pimestav etendus. Juba väljast kumab majesteetlik kuppel, krooniks Apollo oma kuldse lüüraga. Majja sisse astudes valdas mind aga tunne, nagu oleksin sattunud Harry Potteri võlumaailma, filmis nähtud Sigatüüka kooli fantastilisse fuajeesse. Ülimalt maagiline on seal tõesti, sõnadesse on seda raske panna.

Napoleon III aegse marmori-, kulla- ja punase värvi küllase interjööri olevat arhitekt Charles Garnier juba ettenägelikult nii uhke projekteerinud, et Pariisi kõrgseltskonda oma lemmikutest, suurtest ja mõnusatest loožidest välja saada. Teater pidi välja nägema nii, et tekiks soov seda vaadata ja ennastki seal näidata – muidu oleks oma mugavatesse loožidesse jäädudki.

1964. aastal tegi modernist Marc Chagall ooperimajale kingituse ning maalis selle tohutu suurde lakke oma nägemuse ooperist ja balletist, kontrastiks külluslikule baroksele sisekujundusele. Aga nagu ligi 2000 vaatajat igal etendusel näevad, ei ole see “kokkusobimatus” maja stiili kahjustanud, isegi kui selle keskel sirab kaheksatonnine kristallist kroonlühter.

Publik hindab Garnier’ palee võrratut arhitektuuri ning lööb end siia tulles hoopis rohkem üles kui moodsa lakoonilise stiiliga Bastille’ ooperit külastades. Kahes majas antakse 11-kuulise hooaja jooksul umbes 380 etendust, pakkudes võimalikult laia repertuaari: nii uut kui ka vana, nii klassikalises kui ka modernses võtmes, nii ooperi kui ka balleti poolel.

4. Berliini Riigiooper

Saksamaal on peaaegu niisama palju ooperimaju kui kogu muus maailmas kokku. See on kunagise killustunud riigi pärand, kus igas väikeses vürstiriigis taheti kõrget kunsti nautida. Praegu tegutseb Saksamaal umbkaudu kaheksakümmend ooperiansamblit, Berliinis asub kolm suurt: lisaks peamisele, Berliini Riigiooperile (Staatsoper Berlin) Unter den Lindenil veel Deutsche Oper Berlin ehk lihtsalt Saksa Ooper, kus oma balletietendusi näitab ka Staatsballett Berlin ehk Berliini rahvusballett, ja Komische Oper Berlin ehk Berliini koomiline ooper, kus lisaks koomilistele ooperitele, operettidele ja muusikalidele mängitakse samuti tõsisemaid tükke ja antakse ka balletietendusi.

Nii nagu ooperimajade arvu poolest ollakse maailmas esirinnas, kuuluvad ka vaatajarekordid sakslastele. Jalgpallifännidena võrreldakse seal riigis kõike jalgpalliga ning nii võib ajalehest lugeda, et Saksamaal käib ooperis sama palju rahvast kui jalgpallistaadionitel Bundesliga mänge vaatamas – nii umbes kümme miljonit inimest aastas.
Riigiooperi hoone ise on saksalikult sirgjooneline, kuid ometi väga veetlev ja sümpaatne paik ajaveetmiseks ja kõrgkultuurist osasaamiseks.

Lisaks Berliinile tasub Saksamaal veel külastada näiteks nende kõige uhkemat ja kallimat ooperit Bayerische Staatsoper ehk Bayeri Riigiooperit Münchenis, Richard Wagneri tükkide ettekandjana kuulsat Bayreuthi ooperimaja ning erakordselt kaunist ja imelist Dresdeni Semperoperit.

Londoni ooper: http://www.roh.org.uk/

5. Royal Opera House

London oma tohutu teatrite ja etenduste hulgaga lööb mõnikord sedavõrd pahviks, et ei oskagi valida. Kuninglik ooperimaja Royal Opera House Covent Gardeni linnajaos on siiski kõige kõlavama nime ja suurema hoonega, mille saal mahutab koguni umbes 2200 inimest. Seda teatrit kutsutakse vahel asukoha järgi ka lihtsalt Covent Gardeniks, mis iseenesest on kunagine turuplats ja praegune turistilõks hulga poodide ja restoranidega. Lavastused on siin tõeliselt muljetavaldavad.

Üleüldse on Londonis teatris käia alati lihtsalt nii tohutult tore ning pakutav nii heal tasemel, et ooperietendused kipuvad meeldima isegi neile, kes muidu sellest kõrgest kunstist midagi ei pea.

6. Taani kuninglik ooper

Küllap on ka ooperikauged inimesed kuulnud seda, et Taani kuninglikule ooperiteatrile on hobi korras kostüüme disaininud kuninganna Margrethe II. Selles armsas vanas teatrimajas Kopenhaageni südames, mis praegu kannab Taani Kuningliku Teatri nime, antakse ooperi- ja balletietendusi ikka edasi, kuigi 2004. aastal valmis taanlastel Kopenhaageni Ooperimaja, üks maailma kõige moodsamaid ja kallemaid ooperi etendamiseks loodud ehitisi. Kujundatud on see nii, nagu ooperikülastajate hulgas läbiviidud küsitluse kohaselt kõige mugavamaks peetakse, teatrist avanevad ka parimad vaated linnale.

Uus suur, viie lava ja tehnika viimase sõna järgi varustuse ja võimalustega rahvusooper asub Holmeni saarel, otse Amalienborgi lossi vastas. Sealgi valis kuninganna oma loožiks lavale kõige lähemal asuva rõdu saali vasakul äärel, täpselt samas kohas, kus Taani Kuninglikus Teatriski.

Det Kongelige Teater

Det Kongelige Teater Stockholmis

7. Rootsi Kuninglik Ooper

Rootsi kuninglik ooperiteater on klassikaline vana kooli ooperimaja imekauni hoone ja väga hea traditsioonilise repertuaariga. Rootsi rahvusooperi, nagu ka kuningliku balleti rajas kuningas Gustav III 1773. aastal, kuninglik teater asub Stockholmi südames ajalooliste ja oluliste hoonete keskel, Norrströmi jõe vasakpoolsel kaldal. Aga ei räägi enam pikemalt, minge parem ise vaatama!

Jean-Pol Lejeune I visitbrussels.be

Brüsseli La Monnaie ooper

8. Brüsseli La Monnaie ooper

Belgia tähtsaimat ooperimaja, pärisnimega Théâtre Royal de la Monnaie Brüsselis, tuleb mainida selles võtmes, et siin on eriline koht moodsal tantsuteatril. Moderntantsumaailmas on Belgia suur tegija, siin sünnivad paljud moderntantsu trendid ja ühed parimad lavastused. La Monnaie ooperimajas töötab selle ala üks maailma esinumbreid Anne Teresa De Keersmaeker. De Keersmaekeri ja tema tantsukooli Rosas nimi tasub meelde jätta, see on praegusaja tantsukunsti tipptase.

Ka Belgia rahvusooperi repertuaar on rohkem modernne. Lisaks igat masti moodsa tantsu etenduste valikule pakub mängukava ooperipool samuti rohkem nüüdisaegseid lavastusi ja käsitlusi kui klassikalisi lahendusi. Aga leidub muidugi kõike.

La Monnaie maja punastes ja valgetes toonides sisemust sai näha selle aasta Eurovisioni lauluvõistluse Belgiat tutvustavas videoklipis, kui Roberto Bellarosa laulis “Love kills“. Monnaie tähendab prantsuse keeles raha/münte ning teatri nimi tuleb sellest, et enne selle ehitamist asus seal hoone, kus vermiti münte.

9. Helsingi Ooperimaja

Põhjanaabrite rahvusooper Suomen Kansallisooppera on uus ja moodne ehitis, mis asub keskusest kaugemal Töölö lahe ääres ning kuhu saab südalinnast sõita trammiga. Suur ja valge, paistab see esimene Soomes päriselt ooperimajaks ehitatud hoone kaugelt silma, enne seda oli soome ooperi koduks Alexanderi Teater (tsaar Aleksander II järgi).

Helsingi ooperimaja püüab oma repertuaaris olla võimalikult mitmekesine ning lavale tuuakse võrdselt nii ajatut klassikat kui ka uudsemat loomingut, ooperis ja balletis ning kodu- ja välismaistelt autoritelt. Aastas antakse umbes 150 ooperi- ja sadakond balletietendust ning Helsingi ooperimaja külastab umbes 250 000 huvilist aastas.

Läti, Riia

Läti Rahvusooper Riias

10. Läti Rahvusooper

Viimase, ent mitte vähim tähtsana väärib siiraid kiidusõnu ning soovitust külastada lätlaste rahvusooper Latvijas Nacionālā Opera Riias. Eestlastele võiks see olla lausa kohustuslik. Kaunis ja klassikaline teatrimaja, hea ja huvitav repertuaar, suurepärased etendused, alati mõnusas atmosfääris hästi veedetud õhtu.

Lugu on ilmunud ajakirja Estraveller numbris 1/2014.

Loos on välja toodud 10 tuntud ooperimaja, kuid täpselt samamoodi väärivad tähelepanu näiteks Odessa Ooperiteater, Metropolitan Opera New Yorgis või Moskva Suur Teater.  Millises ooperiteatris oled Sina käinud? Kas soovitaksid seda ka teistele?

Kommentaarid: